63.Suur Põhjasõda

     Sôja pôhjused.
     "Vana hea rootsi aeg" ei kestnud kaua.Gustav Adolf oli teinud Rootsimaa tugevaimaks pôhjamaa riigiks. Tema ajast peale oli läinud Rootsile hulk teiste riikide maid. Poola riik kaotas Rootsile Liivimaa, Venemaa püüdis oma piire Joann Julma ajal nihutada Läänemereni, mis temal aga Rootsi vastuseismise tôttu ei ônnestunud. Môlemad riigid olid vaenlikud Rootsi vastu. Heas vahekorras polnud Rootsiga ka lôunapoolne naaber Taani. Nende vahel valitsesid tihti tülid. Ühe sôja tagajärjel XVII s. keskpaiku oli Taani kaotanud Rootsile suuri maa-alasid, m. s. Ojamaa ja Saaremaa saared. Need kolm riiki asutasidki omavahel liidu ja alustasid sôda Rootsiga.

     Liidu tekkimiseks môjusid kaasa ka Rootsi uuendused meie maal. Môisnikud ei suutnud kuidagi unustada môisade tagastamist ja seda andeks anda Rootsi valitsusele. Üks môisnikest, alatu ja kättemaksuhimuline Johann Reinhold von Patkul astus välja Rootsi valitsuse vastu väga teravate sônadega. Tema püüdis näidata, et kuningal ei olevat mingisugust ôigust tagasi vôtta Liivimaa môisu. Kui teda vastutusele taheti vôtta, pôgenes ta välismaale. Seal môtles ta ainult sellest, kuidas Liivimaad Rootsi küljest lahti kangutada. Patkul Pöördus kôigepealt Poola kuninga poole ja tegi temale ettepaneku hakata liitu looma Rootsi vastu. See môte meeldis Poola kuningale väga. Poolaga ühinesid varsti Taani ja Venemaa. Venemaal valitses seekord Peeter I.

     Peeter I ajaks oli Venemaa suureks riigiks kasvanud. Ta seisis aga eraldi teistest Euroopa riikidest ja oli neist kaugele maha jäänud kaubanduse, tööstuse ja ka hariduse poolest. Venemaal oli tarvis lähemale asuda haritud Euroopa riikidele. See vôis Peeter I arvates toimuda ainult Läänemere kaudu. Tema soov oli vähemalt môndki sadamat siin enese kätte saada. Seepärast oligi Peetr I liidu môttetega otseteed päri, kui selles asjas tema poole pöörduti.

     Liidu tekkimise ajal astus Rootsi troonile Karl XII. Ta oli ainult 15 aastat vana ja valitsemiseks liiga noor. Armsamaks ajaviiteks oli tal jahipidamine. Riigivalitsemine huvitas teda vähe. Kord sai ta näit. järgmise vallatusega hakkama. Ta lasknud suurde hoonesse hulga jäneseid kokku tuua ja läinud siis sinna oma sôpradega jahti pidama. Oma ettevôtlikkust ja jôudu ei osanud ta nooruse pärast môistlikumalt kasutada. Arvati, et temast korralikku riigivalitsejat ei saagi. Rootsimaa vaenlased arvasid nüüd olevat paraja aja tulnud sôda alustada.

1. Missugused kolm riiki liitusid sõjaks Rootsi vastu ja mispärast?
2. Milles seisis Patkuli osa Rootsi-vastase liidu kujunemisel? Mispärast vihkas Patkul Rootsit?
3. Miks tundus XVIII sajandi algus Rootsi vastastele eriti kohasena sõja alustamiseks?