64.Sõja algus.

     Kui liitlaste läbirääkimised ja ettevalmistused olid lõppenud, algas 1700. a. Suur Põhjasõda. Poola väed tungisid Liivimaale ning piirasid ümber Riia linna.
     Karl XII , kuuldes sõjategevuse algusest, otsustas võ ita vaenlased üksteise järel. Kõige esmalt viis ta oma väed Taanimaale, tungis seal nendega võidukalt edasi ähvardas vallutada Kopenhaagenit. Ainult kuus nädalat oli möödunud rootslaste tulekust, kui taanlased palusid rahu ning ütlesid endid lahti Rootsi-vastasest liidust.
     Vahepeal olid Vene väed jõudnud Narva alla. Peeter I lootis segamatult vallutada Narva sel ajal, kui Rootsi peajõud võitlevad taanlastega. Liivimaal viibivad Rootsi väed sõdisid samal ajal Riiat piiravate poolakate vastu. Kuid taanlaste kiire alistumise tõttu kujunes olukord varsti teistsuguseks.
     Narva alla jõudnud Vene väed piirasid linna ümber umbes 15 kilomeetri pikkuse rõngana. Ehitati kindlustisi ja hulk patareisid ning hakati pommitama linna. Linna edukat piiramist takistas laskemoona vähesus. Maanteed olid väga halvad ning laskemoona vedu neil toimus väga aeglaselt. Pihkvast lotjadel laskemoona tuua aga oli hädaohtlik, sest Mehikoorma juures võisid päris väikesedki Rootsi väesalgad takistada moonavedu. Kord õnnestuski ühel Rootsi väejuhil vallutada 6 Vene lotja laskemoonaga.
      Ometi oli Narvas kodanikkude ja osalt isegi sõdurite meeleolu raske. Linna kindlustisi oli ehitatud enne sõja puhkemist ümber ning nad polnud veel täielikku kaitsekorda seatud, kui vaenlane ilmus. Ka oli linnas laialdaste kindlustiste kaitseks liiga vähe sõdureid ning nendegi hulgas oli palju noori ja sõjas kogenematuid. Seepärast oodati pikisilmi vabastavate Rootsi vägede ilmumist.
     Kuningas tuli sõjaväega Pärnus maale ja ruttas siit Tallinna kaudu Narva alla. Rootsi vägede kogunemiskohaks oli Rakvere, kust nad Narva suunas pidid edasi marssima. Raske oli sõjaväel liikuda, sest sügisesed ilmad tegid teed läbipääsematuks. Siiski marsiti julgelt Narva alla tugeva Vene sõjaväe vastu, mis oli ligi 40 000 meest suur. Üle 11 000 mehe suuruse väega tahtis kuningas purustada peaaegu 4 korda tugevamat vaenlast. Üsna kerge vaevaga sundis Karl XII Pühjõel kindral Šeremetjevi juhatusel asuvad Vene eelväed (6000 meest) taganema. Selleks aitas kaasa eesti talupoeg Tehvan Raabe, kes ümbruskonda hästi tundis ja Rootsi väesalga venelaste selja taha juhtis.
     See tekitas Vene vägedes kabuhirmu. Vaenlane põgenes, kõike oma kraami maha jättes.
     Ka Narva all Vene laagris tekitas Pühajõe sündmus ärevust.
     Tsaar jättis väe ülemjuhatuse ühe välismaalasest kindrali kätte ning sõitis ise uisapäisa minema. Rootslastele aga selgus, et venelased pole kuigi kardetavad vastased.
     Nüüd oli Karl XII vägedel tee Narva poole vaba. Linna lähedale jõudes pommitasid Rootsi väed vaenlast kahuritest mitu tundi järgemööda , kuid tagajärjetult. Vaenlane ei liikunud paigastki.
      Selle järel pidas kuningas sõdureile vaimustava kõne ja käskis tormi joosta. Hüüdega "Jumal on meiega" tormasid rootslased kiiresti venelaste kindlustatud kohtadele. Rootslastele tuli abiks suur lumetuisk, mis puhus venelastele otse vastu ja tegi nende enesekaitse raskeks. Rootslased võisid aga ägeda tuisu tõttu märkamatult läheneda. Varsti olid Vene väed segi ja ka põgenema löödud.
      Vaenlase ratsavägi püüdis üle jõe ujudes pääseda teisele kaldale. Kiire jõevool viis nad aga koskedest alla. Osa venelaste väest püüdis põgeneda üle silla, kuid see purunes ja paljud sõdurid uppusid.
     Vene väed põgenesid kabuhirmus ja äärmises korratuses.Sõdurid kahtlustasid väejuhte kaotuse pärast reetmises ja isegi tapsid mõned neist.
     Rootsi ratsanikud jälgisid kõikjal põgenejaid. Kõige ees ratsutas aina kuningas Karl. Ikka viibis ta seal, kus võitlus oli kõige ägedam. Ühe mutta kinnijäänud saapa kaotas ta sohu, kahurikuul olevat surmanud ta hobuse ning püsikuul leitud peale lahingut ta kaelasalli vahelt.
     Pärast raskeid kaotusi alistusid Vene väed.
     10 kindralit ja suur osa väge andsid endid vangi. Vene kahurid, sõjamoon ja raha langesid rootslastele saagiks.Elanikkude juubelduste saatel marssisid Rootsi väed Narva linna, mida vaenlane oli kümme nädalat piiranud.

      Narva hiilgav võit tegi Karli kuulsaks kogu Euroopas. Kuigi tsaari väed olid arvuliselt olnud mitu korda suuremad kuninga omist ning kuigi selles olid võidelnud kaasa paljud sõjas vilunud saksa, šoti ja taani ohvitserid, ometi oli tsaar kaotanud. Selles rootslaste võidus nähti Euroopas mitmel pool Jumala enda kätt. Leiti, et Jumal ise on määranud riikidele teatavad piirid, millest üle nad ei või laieneda, ning arvati, et venelased on tahtnud seda ometi teha. Peeter I aga langes Euroopas pilke ja naeru alla. Karikaturistid kujutasid teda Narva kaotuse pärast nutvana ja silmist pisaraid pühkivana.

     Karl XII purustab Poola väed.
     Karl XII pidas venelasi võidetuks ja pöördus Poola kuninga vastu. Enne oli aga tarvis lasta vägedel puhata. Ta paigutas nad talvekorterisse, kuna ise asus elama Laiuse lossi.
     Järgmisel aastal purustas ta Poola kuninga väed, sundis kuninga lahti ütlema troonist ja laskis Poola riigile uue kuninga valida. Nii oli ka kolmas vaenlane purustatud.

1. Missuguse vastase hävitas Karl kõigepealt?
2. Kuidas lootis Peeter I suuremate kaotusteta vallutada Narva?
3. Miks ei suutnud Vene kahurid Narva linnale piiramise puhul palju kahju teha?
4. Miks võitsid Rootsi väed kergesti Pühajõe kokkupõrkes?
5. Kuidas mõjus Pühajõe võit sõdivate poolte meeleolule?
6. Kui suured olid Narva all kohtuvad Vene ja Rootsi väed?
7  Mis aastal oli Narva lahing ning kes võitsid selle? Missugused tegurid põhjustasid selle võidu?
8. Millised olid venelaste kaotused Narva lahingus?
9. Milliseid tulemusi andis Karl XII sõda Poolamaaga?