Aadlike elu olu linnuses


Viljandi orduloss

      Linnus rajati looduslikult hästi kaitstud paika. Eelistati kõrgendikke, kust avanes avar vaade ümbrusele. Linnus ümbritseti muldvalli, palkidest taraga ning veega täidetud vallikraaviga. Piiramiste puhul ei pakkunud taoline linnus piisavat kaitset. Seda oli aga kerge põlema panna ja nii ei saanud sellise kindluse peale kindel olla. Seetõttu hakati ehitama üha tugevamaid ja raskemini vallutatavamaid kivilinnuseid.

     Tornilinnus ümbritseti kaitsemüüri ja vallikraaviga. Ringmüüri ülaserva palistas sakmeline rinnatis, mille taga oli katusega varjatud kaitsekaik.
     Suuremates linnustes oli tavaliselt 2 õue. Avaras eesõues asusid aidad, tallid, veski jm. Ohu korral lasti siia ka ümbruskonna talupoegi koos loomadega. Tagapool oli siseõu. Siin paiknesid relvalaod ja töökojad relvameistritele, samuti feodaalide perekonna elamu.

     Linnuse alumisel korrusel elasid sõjasulased ja teenijad, ülemisel korrusel elas aadlik koos oma perekonnaga. Kas tornis või selle läheduses asusid ruumid sõjariistade ja toidumoona tarvis.
Linnusesse tunginud vaenlast üllatasid ootamatult allalangevad luugid põrandas ja umbkoridorid.

Linnuse siseilme

     Mööblit polnud eluruumides palju. Keset tuba oli suur baldahhiin-voodi, seinte aares pikad pingid ja kirstud riiete jaoks. Keldrikorrusel olid sünged ja rõsked vangikongid. Seal asus ka salakäik, mida mööda sai viimase häda korral linnusest põgeneda .Torni ülemisel korrusel viibis alaline valve.
Linnuse ruumid olid hämarad. Härja- voi seapõiega kaetud kitsad aknad lasid valgust vähe sisse. Pimedal ajal valgustati ruume tõrvikutega, mille suitsust olid seinad tahmased.

     Linnuses oli sügav kaev. Avarad keldrid olid täis toidumoona ja söögipoolist. Linnused mahutasid sadu sõjamehi, kes võisid edukalt vastu panna pikale piiramisele.