ELUMAJAD

Keskaegsed elumajad erinesid teineteisest palju, olenevalt sellest, kas oli tegemist talupoja, feodaali või linlase elamuga. Samuti olid majad erinevad kliima tõttu.
Linna elumajad oli enamasti 2-3 korruselised. Alumisel korrusel paiknes käsitöölise töökoda või kaupmehe kontor ja pood. Kui tänava laius võimaldas, ehitati maja ette väikene müügiputka. Eluruumid asetsesid 2.korrusel. 3.ja vahel ka 4.korrusel olid laod, kuhu kaup vinnati vintside abil. Kaupu hoiti ülemistel korrustel, et kaitsta seda varaste eest.
Keskaegne maja oli omamoodi kindlus, kuhu sai peituda võõraste pilkude ning inimeste eest. Aknaid oli võimalik sulgeda väljastpoolt tugevate luukidega. Soojematel aladel ei kaetud aknaava üldse, põhjapoolsetel aladel kasutati katmiseks pärgamenti, õlipaberit või härjapõit.
Keskaegses linnamajas oli mööblit väga vähe. Mööbel oli raske ja kohmakas. Kõige olulisemad mööbliesemed olid laud ja voodi. Üleriided riputati nagidesse, ülejäänud rõivaid hoiti kirstudes, mida katsid erinevad linikud. Seinu katsid vaibad. Nagu öeldud oli väga tähtis voodi, mis oli tavaliselt väga suur. Ühte voodisse heitis kogu pere ja kui oli külalisi siis ka nemad. Voodi asus väikesel kõrgendikul, kuhu viis paar astet. Voodid olid kaetud baldahhiiniga, et kaitsta inimesi laest langevate sitikate eest.
Keskaegse inimese elurütm olenes päeva pikkusest. Hommikul tõusti koos päikesega ja pimeduse saabudes suleti luugid ning hakati magama sättima. Kunstlikku valgustust kasutati vähe. Vahaküünlad olid kallid ning linlased kasutasid õlilampe ja haisvaid rasvaküünlaid.