Euroopa kiviaeg II

     Nooremal kiviajal õpiti valmistama savipotte ning koer oli juba saanud koduloomaks.
     Pole võimalik öelda, kas Euroopa noorema kiviaja kultuur on arenenud järkjärgult vanema kiviaja kultuurist, või on kultuurihüved nagu karjakasvatus, maaharimine, metallid, arenenud ühiskonnakorraldus jm. levinud Euroopasse kõrgemal arenemisastmel olnud Idamaadest, kust võis tulla elanikkegi.
     Idamaade vanemad kultuurikihid, mis vastavad Euroopa vanemale kiviajale on seni tundmatud. Oletatakse, et need on jääaja järel jäänud mere alla, mille pind jää sulamisel tõusis. Näiteks Mesopotaamia kõige vanemad tuntud asustuskihid on pärit jääajale järgnevalt ajalt ja esindavad juba võrdlemisi kõrget kultuuri.

     Nooremal kiviajal (3000-2000 e.Kr) hakkas Euroopa kultuur arenema. Peamiseks tarberiistaks sai kivikirves.Kivikirve tarvituselevõtt tähendab metsalaastamist. Samal ajal oli asutud ka põllupidamisele.
     Juhtival kohal põllupidamises oli praegune Alam-Doonau ala. Selle asunikud elasid kindlustatud külades, neil oli hästi arenenud savitööstus maalitud ornamentidega ja savist valmistati ka jumalakujusid. Seal õpiti õige vara tarvitama ka vaske, mida osati kaevandada metallirikkaist mägedest. Doonaumaade mõju ulatus üle kogu Euroopa.
     Teine omapärane kultuuriprovints oli Helveetsia, Tirool, Põhja-Itaalia. See oli nn. vaiehitiste kultuuriala.
     Kolmas kultuuripiirkond oli Atlandi ookeani rannik.Pürenee poolsaarel, Gallias, Briti saartel ja Põhjamere rannikul ning Lõuna-Skandinaavias levis nn. megaliitiline kultuur. Seda iseloomustavad suures kivihauad, suurtest kividest püstitatud kambrid, ühised kümneile laipadele.Megaliitilise kultuuri kandjad tutvusid metallidega ja levitasid neid oma kaubateil ja uutel asualadel.

      Nende kolme tähtsa kultuuripiirkonna kõrval oli muu Euroopa perifeeriaks.
      Kesk-Euroopa aladel algas ometi tugevnemine ja kiviaja lõpul moodustus seal sõjakas kultuur.Surnuid maeti maaalustesse laiphaudadesse põletamata, hauapanustena lisati töö- ja sõjakirveid ning erilisi savipotte.Savipottide valmistamisel kasutati nöörkeraamikat. Selle kultuuri tüüpilise sõjakirve järgi nimetatakse seda venekirveste kultuuriks.

     Sellest kultuurist põhja- ja ida poole valitses Läänemeremaades, Soomes, Põhja-Skandinaavias ja Venemaal kuni Uurali mägedeni rikas kammkeraamiline kultuur, mille nimetus on tuletatud savinõude ornamentide järgi. Selle kultuuri kandjad elasid jahimeeste ja kaluritena vee lähedal asulais, nende kalmeid ei tunta. Riistadest etendavad peamist osa talvad ja keraamika, sellele lisaks iseloomustava nähtusena tuleb plastiline skulptuur erisuguste naturalistlike loomakujudega.Selleski piirkonnas oli arenenud kaubandus. Selle kultuuri kandjaid peetakse soome-ugri hõimudeks.

     Arusaadavalt kestis kiviaeg perifeerias palju kauem kui keskustes. Pronksiaeg jõudis kõigepealt sinna, kus oli saada toorainet pronksi valmistamiseks, samuti pronksivalamise oskusi.

raamatust "Euroopa muinasaeg" Tartu, 1927    A.M.Tallgren