Euroopa pronksiaeg I

      Noorema kiviaja lõpul u. a. 2200 e. Kr. olid Euroopas moodustunud mitmed kaubanduslikud keskused, kust veeti välja toormaterjali ja luksusesemeid. Niisugused olid tulekivi- ja merevaigu leiukohad, sest nõudmine nende ainete järgi oli Euroopas üldine. Seega oli alanud kõiki maid siduv liiklemine ja ühes sellega võisid uued leiutised hõlpsasti levida maalt maale.
     Sellest ajast saadik saab uus aine, metallid, Euroopa ainelise kultuuri põhjustajaks.Et metalle igal pool saadaval polnud, muutus liiklemine maade vahel kaubitsemise tõttu elavamaks. See selgitab, miks arenemine sellest ajast peale toimus ühtlaselt üle terve Euroopa.

     Alates u. a. 2000 e. Kr. kuni Kristuse sündimiseno olid Idamaad selleks keskuseks, mis määrasid arenemise sihid ja seadused Euroopalegi.
    Kuigi üldine arenemine oli ühine, etendasid rahvusik iseloom ja maa asukoht arenemisel tähtsat osa. Sääraseid kultuuripiirkondi tekkis aladel, kust saadi tähtsaid aineid.
     Tähtsamiaks olid vase leiukohad: Siebenbürgen, Hispaania, Kaukaasia, Sajaani ja Uurali mäestik.
     Tina leiukohtadest olid tähtsad kaevandused Inglismaal.
     Tähtsad olid ka soolakaevandused Alam-Austrias.
     Merevaiku leiti peamiselt Elbe suudmealadel, Taanimaalt ja Danzigi lähistelt.
     Kaubanduslikke keskusi moodustus ka suurte teede sõlmedel: Volga-Kaama ühinemiskohas, Reini-Rhone jõe vahel, Alpi mägedes, kust läks tee Itaaliast Läänemere ja Põhjamere merevaigu-aladele.
     Muud alad nende loetletud alade kõrval olid tühjad või tähtsuseta. Jõed moodustasid peateed, nende vahel seisid suured elaniketa metsad.

     Pronksiaeg Euroopas algas u. a. 2000-1500 e. Kr. ja kestis kuni a. 600-500 e. Kr.
     See oli aeg, mil kõik terariistad, sõja- ja tarberiistad valmistati vasest või vase ja mõne muu, eriti inglistina segust - pronksist.

     On arusaadav, et pronksiaeg ei saanud alata kuskil täiesti valmina ja uue kultuurivooluna. Pronksi kasutuselevõttu ei saa siduda uue rahva sissetungiga. Pigem on pronksiaeg alanud õige pikkamööda. Metall on alguses olnud väga haruldane ja esinenud ainult mõnedes importesemeis. Metalli kõrval on jätkunud kivi tarvitamine ja just sellest ajast on pärit kõige ilusamad ja paremad kiviasjade tüübid ja kujud, kuna metallide kaudu tutvustatud tehnilised oskused ja vahendid võetakse tarvitusele ka kivide töötlemise juures.
     Alguses püüti vanu kiviriistu kopeerida metallis - seetõttu on vanemad metallesemed kiviriistade sarnased. Alles aegamööda saadakse uue materjali peremeesteks ja hakatakse julgesti valmistama uusi riistu ja vorme iseseisvalt, metalli loomu kohaselt. Endiselt jätkub ühendus nende maadega, kust metalli sisse veetakse ja sellest tuleneb ka kultuuride sarnasus, mida pronksiaja leide uurides võib märgata.
     Euroopa noorem kiviaeg moodustab juba üleminekuaja pronksiaega. Siis polnud küll metallid, nagu vask, kuld ja hõbe enam tundmatud, kuid neid ei tarvitatud tarbematerjalidena. Tööriistade valmistamiseks kasutati endiselt kivi. Mõnikord kutsutakse seda aega ka vaseajaks. Päris vaseaeg aga algab alles siis, kui vask saab tööriistade valmistamise materjaliks ja omandab tegeliku tähtsuse.

raamatust "Euroopa muinasaeg" Tartu, 1927   A.M.Tallgren