Helveetsia vaikülad I

      Esimesed vaikülad leiti peaaegu juhuslikult kaua aega tagasi (1854). Helveetsia järvedes oli vesi väga madalale langenud, madalamale, kui see paari aastasaja jooksul oli olnud. Zürichi järve kaldal katsusid kohalikud elanikud tookord ajutiselt kuiva maad jäädavalt omale võita. Nad ehitasid endisele järvepõhjale kalda ja vee vahele valli, et tõusev vesi ei pääseks tagasi kuivaks saanud maale. Selle töö juures leiti muinasriistu, millest kellelegi asjaarmastajale teatati.
     Kohta hakati uurima.Järve põhjast tuli nähtavale hulk põlenud poste.
     Tähelepanekute üõhjal, mida tehti seal ja pärast ka mujal sarnaste muinasjäänuste juures, jõuti otsusele, et tegemist oli muistse asulaga, järve peal oleva külaga.
     See leid selgitas asulate puudumise nooremal kiviajal Helveetsias, mille üle varem imestati. tagantjärele näis kõik arusaadav ja loomulik, sest maal, mis oli kaetud suurte metsadega ja kus hulk metsloomi inimelu ähvardasid, ei võinud elanikel paremat kaitset olla kui sood ja järved. Arvatavasti sundiski tolleaegseid elanikke niisugune hädaoht pöörduma järvedele. Näib nagu oleks vaikülade ehitamise idee helveetsias rahvuslik, mitte väljast laenatud.
     Vaikülad on tunnistus kaunis kõrgele arenenud puuehituskunstist, mida ei saa nimetada enam primitiivseks.Vaiküla ehitati niiviisi, et järve põhja vähe maad kaldast eemal löödi tarvilik arv vaiu ridastikku püsti ja toestati kividega. kõrvutiseisvad, veest väljaulatuvad teibad ühendati põikpuudega. Nende peale ehitati palkidest põrand ja sellele siis onnid. Ühendust küla ja maa vahel peeti kas paadiga või kitsa silla kaudu. Oli parvi, millel oli ruumi kuni 100-le inimesele.
     Vahel ehitati onnid lihtsalt parvele, mis vaiadega järve põhja oli kinnitatud, nii, et parv veepinnal ujus. See aga vettis ja hakkas siis vajuma. Seetõttu ehitati sellele teine ja vahel kolmaski parv.Mõnes kohas ulatuvad üksteise otsa ehitatud parved põhjani (Pfäffikeri järv).
     Muidugi jäi igale parvele suur hulk igasuguseid riismeid, söögijäänuseid nagu leiba jne. ning onnide vundamente. Majad olid nelinurgelised, palkmajad, koldega keskel. Kõrge katus oli õlgedest või kõrkjaist. Madalad seinad olid tihedalt kaetud saviga. Suits läks välja viilu all olevast august.
      Harilikult oli mitu maja ühel suurel parvel.Peale elumaja oli parvel ka kõrvalhooneid, näiteks varaaitu. Loomad olid nähtavasti inimestega üheskoos sama katuse all.

raamatust "Euroopa muinasaeg" Tartu, 1927   A.M.Tallgren