Keskaegse Tallinna kaubandus

Seoses linnade tekkimisega Baltimaades kujunes 12. sajandist järjest suurenenud kaubavahetus Lääne-Euroopa ja Venemaa vahel. Üle Baltikumi kulgenud hansa transiitkaubandus nõudis statsionaarsete vahejaamade ja turukohtade asutamist ühes kõigi vajalike käsitöö- ja tootmisaladega ning jäi Balti linnade arengus tähtsamaiks majandusteguriks 16. sajandi keskpaigani.
Kogu keskaegset kaubandust iseloomustab lepete äärmine ebastabiilsus.
Võib kindlasti väita, et Hansa transiitkaubanduseta poleks tekkinud Läänemere-äärseid suuri ja uhkeid sadamalinnu, ka mitte Tallinna.
Tallinna keskaegse kaubanduse võib jagada kahte põhietappi:

*Tallinna tekkimine ja arenemine - määrav oli geograafiline asend Hansa kaubateede süsteemis. Kui Tallinn 1238. aastal sõlmitud Stensby rahulepingu alusel läks taas Taani võimu alla, jäid linna jagamatuteks peremeesteks hansa kaupmehed, kes selleks ajaks olid haaranud enda kätte kogu Läänemere kaugkaubanduse.

*Ajavahemik 1330 -1370 tähistas Tallinna ajaloos teist majandusliku ja poliitilise tõusu perioodi. 1351. aastaks oli välja kujunenud Hansa Liit. Hiljemalt 13. sajandi viimasel veerandil Hansa Liitu astunud Tallinn sai 1346. aastal Novgorodi kaubateel laokohastaatuse: siitpeale tohtisid hansa kaupmehed Novgorodi sõita vaid Tallinna, Riia või Pärnu kaudu. Suuremate või väiksemate tõusude ja mõõnadega hansakaubanduse hiigelajastut Tallinna ajaloos mõõdavad aastad 1360 -1558.

Tallinna sisseveokaupade hulgas oli esikohal sool. Soola toodi Prantsusmaalt ja Portugalist. Tallinna soolakaubanduse kõrgperioodiks loetakse 1430. Teisel koha sisseveokaupadest olid kangad. 14. sajandist peale oli Tallinna sisseveos tähtsal
kohal soolaheeringas. Lisaks sellele imporditi ka humalat, hõbedat, veini, kuid ka kangeid importõlle sorte, vürtse, maiustusi, lõunamaised puuvilju jms.
Tähtsaimal kohal ekspordis oli teravili. Seda veeti välja peaasjalikult vahetuskaubana soola vastu. Vanim teade vilja väljaveost Baltikumist Lüübekisse pärineb aastast 1299. Teiste toiduainete väljavedu Tallinnast oli tagasihoidlik.
Hinnatud ja hinnaline kaup, mis Tallinna sadama kaudu Lääne-Euroopa turule jõudis, oli mitut liiki karusnahk.
Töönduslikust toorainest on Tallinnast välja veetud lina ja kanepit. Tallinnast on eksporditud trepiastmeid, kätepesunõusid, paekivist laudu, järisid ja jalapinke, käsikive,
korstnapiilareid ja -krantse, ahjukive, akna- ja uksepiilareid ja -palestikke, vihmaveerenne, võikive, küünlajalgu, palette kunstnikele, jms. esemeid. Suhteliselt tagasihoidlik oli Tallinna vahetuskaubandus Soomega. Väliskaubanduse kõrval etendas Tallinnas tähtsat, aga märgatavalt väiksemat osa sisekaubandus. Tallinna kaupmehed ostsid mõisnikelt ja
talupoegadelt kokku teravilja. Mõisad omakorda vahetasid vilja peamiselt soola, importkangaste, kala, metalli, klaasi ja luksuskaupade vastu. Pikaajalised kaubandussuhted Lääne-Euroopa ja Venemaaga mõjutasid Tallinna olustiku ja kultuuri kõige erinevamaid külgi.