Keskaegsed linnad Eestis

 

Tallinn(1228) ; Tartu (1262) ; Viljandi ; Rakvere ; Narva ; Haapsalu ; Vana-Pärnu ; Uus-Pärnu ; Paide.

Hansalinnad – Uus-Pärnu ; Tallinn ; Viljandi ; Haapsalu ; Tartu.

Lüübeki linnaõigus – Tallinnas ; Rakvere ; Narva.

Riia õigus, piiskopiõigus – Tartu ; Viljandi ; Haapsalu ; Paide ; Uus-Pärnu.

Linnad kujunesid tavaliselt jõgede-järvede, merede äärde. Ka sellistesse kohtadesse, mis olid looduse poolt vaenlase vastu kaitstud.

Raad – ehk magistraat. Raeliikmete arv oli linnades erinev, muutudes ka vahel linnade kasvule. Kõige suurem ja mõjukam oli Tallinna raad, mis koosnes 24 liikmest.

Bürgermeister – kuulus rae koosseisu, tavaliselt oli neid 4, nad moodustasid midagi rae juhatuse taolist.

Sündik – bürgermeistrile seisuselt lähedane isik, olid õpetatud juristide hulgast valitud, tundis hästi seadusi.

Väiksemates linnades oli rea koosseis väiksem…vaid Tartus oli vahel 4 bürgermeistrit.

Linnafoogt – esindas maahärrat rea juures.

Raad oli ka kõrgemaiks kohtuvõimuks linnas.

Eesti linnadest veeti välja – vilja, lina, kanepit, nahku, rasva, kalu, puitu.

Eesti linnadesse veeti sisse – soola, kangaid, metalli, vürtse, veini, heeringat.

Aastas käis Tallinnas umbes 50 laeva. Soola vahetati vilja vastu.

Hansa Liit oli liit, mis oli loodud kaubavahetuseks erinevates maades.

Gild – oli kaupmeeste ühenduseks

Skraa – põhikiri

Käsitöölised linnades olid koondunud erinevatesse tsunftidesse. Tallinnas oli kaks eraldi väikegildi : Kanuti ja Oleviste gild. Esimesse kuulusid peamiselt sakslased, teise peamiselt eestlased. Toompea käsitöölisi ühendas veel eraldi gild – Toomgild.

Linnaelu keskuseks oli turuplats, mida ääristasid väikesed poed. Selle äärde rajati tähtsaim ühiskondlik hoone – reakoda.