KIVIAEG EESTIS

Eestimaa sünd

Mis oli siin enne jääaega – kus oli vesi, kus maa, millised taimed kasvasid , missugused
loomad elasid, kas olid siia jõudnud ka mõned ürginimeste hõimud – ei saa me vist kunagi teada. Jää on kustutanud kõik jäljed.
Lõuna-Eestis hakkas jää sulama umbes kolmteist tuhat aastat tagasi. Läks veel paar tuhat
aastat, enne kui kogu praegune Eestimaa jää alt lõplikult vabaks sai.
Sulav jäämass kuhjas kokku hiiglaslikke liiva-, kruusa- ja savikünkaid. Neist moodustusid
Lõuna-Eesti kuppel- maastikud ja Ida-Eesti voored.

Eesti esimesed elanikud

Kiviaja inimesed valmistasid tööriistu ja tarbeasju kivist luust, sarvest ja puust. Kes
need inimesed olid ja kust nad tulid, seda me ei tea. Teame vaid, et nad küttisid metsloomi, püüdsid kalu ja hülgeid ning rändasid pidevalt ringi paremate kalavete ja jahimaade otsingul. Koer oli neile juba seltsiliseks ja abiliseks. Toidulisaks korjasid nad metsast marju, seeni ja pähkleid, kaevasid maa seest juurikaid. Eesti esimesed asukad elasid väikeste rühmadena, kuhu kuulus mõnikümmend inimest. Üksikud inimrühmad asusid üksteiset kaugel, neid eraldasid sood ja metsad.
Pikemates peatuspaikades mõne kalarikka järve kaldal panid need muistsed inimesed püsti
oma ajutised kodud – ümarapõhjalised kojad. Koja tarvis püstitati kõigepealt ritvadest sõrestik ja kaeti see pealt kasetohu ning loomanahkadega. Arvatakse, et kokku Eestis elas tollal umbes tuhat inimest.