Kokkuvõte
Eesti 20ndail -30ndail aastail



1920. aastal lõppenud Vabadussõja tulemusel saavutas Eesti iseseisvuse. Esimesed iseseisvusaastad olid Eestile aga rasked. Maa oli sõjas rängalt kannatanud, seniste majandussidemete katkemine Venemaaga tõi kaasa paljude suurte tehaste sulgemise. Venemaa turu kaotasid ka eesti põllumehed. Mõisad, mis seni olid andnud suurema osa põllumajandustoodangust, jaotati maareformiga väikesteks taludeks, kellel kulus jalule tõusmiseks palju vaeva. Eesti majanduslik olukord hakkas pikkamööda paranema. Eesti põllumajandustoodang, eriti või ja peekon, sai Euroopas laialt tuntuks.

Õpiti ka riiki paremini juhtima. Kuigi valitsused vahetusid endiselt kiiresti, tekkis nende
poliitikas järjepidevus. Kõige sagedamini täitsid Eestis valitsuse juhi - riigivanema - kohustusi Konstantin Päts ja ja Jaan Tõnisson. Eesti korraldas oma rahasüsteemi ja võttis kasutusele oma krooni.

1929. aastal algas seni kiirelt arenenud Ameerika Ühendriikide majanduskriis, mis peagi levis ka Euroopasse. Varsti jõudis majanduskriis Eestissegi.

Eesti Vabariigile hakati presidenti valima ja selleks sai Konstantin Päts. Kogu võim koondus K. Pätsi kätte. Järgnevat aega Eesti ajaloos nimetati vaikivaks ajastuks.

Palju edenes kurtuurielu. Esile kerkis arvukalt andekaid kirjanikke ja luuletajaid. Eriti
tuntuks sai neist Anton Hansen Tammsaare oma mitmeosalise suurteosega ”Tõde ja õigus”.
Eestlased olid õigusega oma riigi üle uhked. Sellele andsid uut alust eesti sportlasete
saavutused. Esile kerkis hulk andekaid noori sportlasi, nagu näiteks maletaja Paul Keres. 1939. aasta Berliini olümpiamängudel sai maadleja Kristjan Palusalu hakkama enneolematu vägiteoga - võitis kuldmedali nii klassikalises kui ka vabamaadluses.