LINNA VALITSEMINE

Linnad rajati feodaalide maa peale. Seega olid linnad algselt senjööride mõju all. Hiljem suutsid mitmed linnad ennast vabaks võidelda. Täieliku või osalise omavalitsuse saavutanud linna juhtis linnanõukogu ehk raad, mille eesotsas seisis linnapea (Prantsusmaal meer, Saksamaal bürgermeister). Rae liikmed valiti jõukate linnakodanike (eelkõige kaupmeeste) seast.
Rae ülesandeks oli suunata ehitustöid ja juhtida linna majandust. Samas pidid raehärrad suhtlema ka teiste linnade, suurfeodaalide ja kuninga või keisriga.
Raehärrad käisid koos tihti ja täitsid paljusid ülesandeid, ent palka nad ei saanud. Keskajal oli see auamet . Tihti tõi see auamet aga palju rikkust. Linna juhtimine omale kasulikus suunas tõi sisse rohkem kui ametipalk oleks toonud. Samuti olid raehärrad vabastatud mitmetest maksudest ning neil oli palju privileege (eesõigusi). Sagedased olid ka uhked peod, kus söödi ja joodi end linnarahva rahakoti arvel.
Raehärrade arv olenes suurel määral linna suurusest. Näiteks Tallinnas koosnes raad 15.saj.keskpaigani 24 raehärrast ja 4 bürgermeistrist. Raad jagunes kaheks, kui pooled puhkasid, siis pooled valitsesid ja vastupidi. 15.sajandil oli pidevalt ametis 14 raehärrat ja 4 bürgermeistrit, sündikus (õigusalaseid küsimusi lahendav ametnik) ja linnasekretär.
Raad käis koos ning arutas küsimusi raekojas. Tavaliselt istuti koos väiksemas raetoas või raekantseleis. Tähtsamad koosolekud ja külaliste vastuvõtmine toimus suures raesaalis. Raekoja allkorrusel asusid kauplused, keldris peenema seltskonna joomakoht. Samuti asus seal varakamber ja arestikambrid.
Raekoja esisel väljakul oli paar korda nädalas turg. Et ka keskajal esines juba tänapäeval nii levinud petmist oli väljaku ääres vaekoda, kus kontrolliti kõik kaale ja mõõte. Raekojaplatsist saigi aja jooksul tähtsaim kogunemiskoht. Seal tehti teatavaks otsuseid, peeti etendusi. Raekoja esised väljakud olid ka kohad, kus viidi täide kohtuotsuseid. Väiksemad süüdlased seisid häbipostis või talutati neid läbi linna, kaks häbikivi kaelas ja seakarjused ees ning taga. Raekojaplatsil viidi täide ka peksukaristusi ning hukkamisi. Inimesi hukati viiel erineval moel: surm rattal, põletati elusalt, maeti elusalt, poodi või raiuti pea maha. Enne kohtuotsuse täideviimist talutati hukkamõistetu kinniseotud silmadega kolm korda ümber väljaku. Laipu ei viidud kohe ära, nad jäeti rahvale hoiatuseks vedelema.