Muistne vabadusvõitlus

Esimene periood 1208 - 1212

  • Drang nach Osten – tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunatud lääneslaavi hõimude vastu. Suruti ristiusk peale tule ja mõõgaga.
  • Sakslaste liikumist itta õhtuas Lüübecki linna rajamine 1143.a. mis sa lähtepunktiks järgmistele sündmustele..
  • Peale Meinhardi surma määrati uueks piiskopiks Berthold.
  • Sissetung sai alguse 1198.a. Rooma paavsti toetusel.
  • 1096 said Euroopas alguse ristisõjad.
  • 1186 määrati ametisse esimene Liivimaa piiskop Meinhard
  • 1196 Berthold, tõi kohale esimesed saksa rüütilid.
  • 1198 Albert määrati ametisse
  • 1201 Asutati Väina jõe suudmesse ristisõdijate tugipunkt Riia
  • 1202 Organiseeriti eraldi ühendus siinsete alade alistamiseks – Mõõgavendade Ordu.

 

  • Erinevad pooled – Sakslased – sõjakad, hästi relvastatud, treenitud, olid kavalad, Rooma paavsti toetus.

Paganad – rahumeelsed, halvasti relvastatud, treenimatus, ei olnud toetajaid.

  • Ugandi lahing – 1208 Sakslaste esimene sihipärane retk. Põletati maha otepää linnnus, Eestlased tegid omakorda vasturetke latkalite maale.
  • Võnnu piiramine – 1210 a. Eeslaste järjekordne vasturetk. Eestlased kuuldes, et sakslastele tuleb abiväge põgenesid ja sakslased ootamata ära abiväge asusid jälitama ja said lüüa….
  • Ümera lahing – jätk võnnu lahingule. Eestlased tungisid Sakslastele kallale ja sundisid nad taganema.
  • Viljandi piiramine – 1211.a. Sakslased ja Eestlased. Sakslased ei suutnud viljandi linnust vallutada. Sõlmiti vaherahu.

 

Vabadusvõitluse teine periood.1215 – 1220(1)

  • 1215 - sakslaste rüüsteretk Põhja-Ridalasse. Toimus enne vaherahu lõppu- Sakslaste võit.
  • 1215 rüüsteretk Sakalasse – suudeti alistada Sakala maakonnakeskne linnus. Lõhavere.(leole)
  • Eestlaste 3 maleva retk.
    1) saarlased – Riia linna ründamine

    2) Läänemaalased – Toreida linnuse ründamine
    3)Sakalased ja Ugandlased – latkaleid ründama.

 

Vastuseks korraldasid Sakslased retke Ugandisse. 1215 a . lõpuks ristiti ka Sakala. Jõudude vahekord oli muutunud Sakslaste kasuks.

  • 1217.a. – veebruar ründasid Eestlased koos Venelastega Otepää linnust, mis oli sakslaste valduses. Oli edukas. Sakslased läksid minema. Eestlased suutsid kokku koguda 6000 meest.
  • 21.sept.1217.a. Madisepäeva lahing – Eestlased kaotasid, aga see ei murdnud Eestlaste võitlusvaimu. Albert sai aru, et on abi juurde vaja. Otsis abi Taanist, sai seda.
  • 1219.a. – Maabus Taani laevastik koos kuninga Waldemar II Lindanise linnuse lähedal(Tallinn) Hakkasid sinna ehitama oma suuremat tugipunkti.
  • 1220 . – võiduristimise aasta sakslaste ja taanlaste vahel.
  • 1220 - Rootslased kuninga Johan I juhtimisel tulid Lihula linnuse alla. Eestlased ründasid linnust ja võitsid selle.
  • 1221 . Eestlased ründasid Tallinna linnust, aga ei võitnud seda.

Muistse vabadusvõitluse III periood 1222-1227

  • 1222.a. – korraldasid Taanlased retke Saaremaale. Suudeti Taanlased tagasi tõrjuda. Selle tagajärjel kutsuti kõiki Eestlasi ülestõusule kõigi rõhujate vastu.
  • 1222-1223 SUUR EESTLASTE ÜLESTÕUS.
  • 1223.aastaks olid eestlased suutnud välja tõrjuda nii Taanlased kui ka Sakslased, ainuke koht mida ei suudetud vallutada oli Tallinna linnus.
  • 1223 aasta lõpuks olid Sakslased koos Taanlastega suutnud ülestõusu maha suruda. Ainuke koht mis jäi eestlaste valdusse oli Tartu linnus.
  • 1224. a. Tartu kaitsmine – Tartu langemine. Mandrieesti sai sellega ristitud, jäi veel Saaremaa.
  • 1227.a. talv – Sakslased otsustasid suurt sõjakäiku Saaremaale. Mindi üle jää.
  • Muhu alistati lahinguga, Valjala ilma lahinguta.

Eestlaste lüüasaamise põhjused.

    1. Ülekaal oli vaenlasel
    2. Relvastus oli eestlastel kehvem.
    3. Venelased ei pidanud oma sõna ja tulid hilinemisega või ei tulnud üldse appi.
    4. Polnud ühtset suurt juhti.
    5. Eestlaste sõjategevus ei olnud orienteeritud.