UUT NARVA LINNUSEST
Kaur Alttoa, Tiivo Aus, Jaan Tamm

     Narva Hermanni linnus on korduvalt olnud uurijate huviorbiidis ning viimase rohkem kui saja aasta jooksul on temast kirjutatud üsna palju. Peab küll tõdema, et enamik käsitlusi tugineb peamiselt arhiiviandmetele, sest kuni Teise maailmasõjani puudusid väliuurimisteks võimalused; arheoloogi osa on olnud Narva varasemate probleemide selgitamisel kaunis väike. 1942. aastal kaevas siin K. Strauss (1969). Ka linnuse ennistustöödel korraldati aastail 1960 - 1970 väiksemamahulisi uuringuid. Need lisasid andmeid Pika Hermanni ja tema võimaliku eelkäija kohta, kuid linnuse üldisele kujunemisloole olulist lisa ei toonud. Alles restaureerimistööde esimese etapi lõppjärgus, alates 1984. aastast tekkisid võimalused sihipärasteks ehitusarheoloogilisteks uuringuteks. Ehkki mitmel juhul olid need lootusetult hiljaks jäänud, sai siiski täpsustada linnuse keerulist ehituslugu.

Ajakirjast "Eesti Loodus" märts, 1989