PÕHJASÕJA SÜNDMUSIST LAIUSEL
II

Karl XII seadis oma peakorteri sisse Laiuse omaaegsesse ordulinnusesse (lossi). See oli küll juba lagunemisjärgus, kuid sobis siiski lihtsate eluviisidega kuninga ja tema lähimate kaaslaste paigutamiseks. Laagerkastelli tüüpi linnusest oli alles väline ringmüür kahe nurgatorniga, mis pakkus ikkagi kaitset, linnuseõue külgedel oli rida puumaju. Kümne toaga peahoone kõige väiksemat tuba nimetatakse kuninga magamistoaks, selle kõrval oli suurem saal. See hoone nähtavasti oligi kuninga eluase, kuigi on avaldatud ka arvamust, et kuningas elas hoopis linnuse kõrval Laiuse mõisas.

Sõjavägi majutati ümbruskonna mõisatesse ja küladesse, jalavägi lähemale, ratsavägi kaugemale, Tartu poole. Laiuse kirikumõisas asus sõjakomissaride kantselei, Kivijärve mõisas kuninga välikantselei, mida juhtis Karl XII mõjukas nõuandja ja silmapaistev diplomaat krahv Karl Piper. Üks kuninga lähem sõber Arvid Horn võttis oma vägedega aset Palupere ja Iravere külas, krahv Magnus Stenbock Jõgeva mõisas. Prantsuse saadik Rootsi kuninga juures de Guiscard elas Kuremaa mõisas. Osa vägesid paigutati isegi Lõuna- Järvamaale, kindral Spensi korpus aga viidi Otepää ümbrusse.

Kuninga ja sõjavägede viibimine tõi muidu vaiksesse maanurka rohkesti elu ja liikumist. Kuninga jutul käisid sõjaväelased ja mitmesugused ametiisikud, peeti sõjavägede harjutusi, mida kuningas sageli ise käis kontrollimas. 1700. aasta detsembri lõpul võttis Karl XII koos kindral Rehnskiöldiga ette pikema kontrollkäigu lõuna poole ja käis ka Tartus. Korraldati retki Vene aladele, kord Oudova, kord Petseri alla.