PÕHJASÕJA SÜNDMUSIST LAIUSEL
I

Aastail 1700 - 1721 peetud Põhjasõda oli Euroopa ajaloo suurimaid ja oma tulemustelt tähtsamaid sõdasid. See sõda tegi lõpu Rootsi nn. suuruseajastule, Venemaa aga "raius akna Euroopasse" ja tõusis võimsaks suurriigiks. Teiste Läänemere- äärsete alade hulgas liideti Venemaaga ka Eesti territoorium. Rohkete laastavate sõdade tallermaaks olnud Eestile algas pikemaajaline rahuperiood.

Põhjasõda ise ja sellega kaasnenud katk tõid aga eesti rahvale veel palju kannatusi ja raskusi. Sõja algusaastail toimus hulk kaalukaid sõjalisi operatsioone just Eesti alal. Nii sai mõnigi meie maakoht tuntuks kaugemailegi maile ja on jäänud püsima ajalooraamatute veergudele, kohalikul talurahval tuli aga selle eest maksta kallist hinda. Nii oli lugu ka Laiusega, mis 1700\1701. aasta talvel üle viie kuu oli Rootsi peavägede ja kuningas Karl XII talvekorteriks.

Põhjasõja algus oli olnud Rootsile väga edukas. Juba 1700. aasta suvel löödi rivist välja üks Rootsi- vastase koalitsiooni liikmeid - Taani - ja sunniti ta rahu sõlmima. 5 oktoobril randus Karl XII Pärnus ja ruttas appi Vene vägede poolt piiratavale Narvale. 19. novembril toimus Narva lahing, kus rootslased saavutasid võidu tunduvas arvulises ülekaalus oleva Vene väe üle. Arvati juba, et sellega on Venemaale antud otsustav löök. Rootsi oli tõusnud oma sõjalise kuulsuse tipule, tema sõjavägi näis võitmatuna, seda juhtiv 18- aasta vanune kuningas oli tolle aja populaarseim ja kuulsaim väejuht. Siis ei olnud veel teada, et "Narva oli esimeseks suureks ebaõnnestumiseks tõusvale natsioonole, kes isegi kaotuse oskas muuta võidu tööriistaks"(Engels).

Pärast Narva võitu kavatses Karl XII tungida kohe edasi Venemaale, kuid kindralid osutasid väe väikesearvulisusele (alla 10 000 mehe), vähesele moonale ja talvistele tingimustele ning nende soovitusel nõustus kuningas väe talvekorterisse jäämisega. Kuulsuse oreooliga ümbritsetud kuningavägi otsustati viia Laiusele ja selle ümbrusse. Karl XII saabus Laiusele 18. detsembril 1700.

Et valik jäi peatuma Laiusel, selleks oli mitmeid põhjusi. H. Palli arvates tuleb nendest esikohale seada vägede moonastamisprobleem. Rootsi riigikassa oli tühi, juba kohe pärast sõja algust tekkis suuri raskusi sõjaväe varustamisel toidu- ja hobusemoonaga. Laiuse ja selle ümbrus oli suhteliselt küllalt tihedasti asustatud ja jõukas piirkond, mis seni sõjategevuses polnud veel kannatanud ja mille ressursse oli Rootsi vägede moonastamiseks vähem kasutatud. Küll ei oldud siingi jõutud veel päriselt kosuda suurest ikalduse- ja näljaajast aastail 1695 - 1697, kuid selles osas polnud mujalgi olukord parem.

Laiuselt ja selle lähedusest läksid läbi suured teed, mis võimaldasid ühendust Narva, Rakvere, Tallinna, Tartuga. Siit oli kergesti võimalik vägesid ümber paigutada, kui selleks vajadus oleks tekkinud. Kasulik oli ka lähedus Vene piirile, saadi seda valvata ja korraldada retki Vene aladele.