PÕHJASÕJA SÜNDMUSIST LAIUSEL
IV

Sõjaväe ülalpidamine langes kohaliku rahva õlgadele. Sõjaväele võeti hobuseid ja härgi, rekvireeriti vilja, heinu ja kõike muud sõjaväele tarvisminevat. Keelati viljamüük linna. Rootsi väkke värvati ka eesti talupoegi, kes sellest püüdsid igati kõrvale hoida. Kiriku uste juures seisid varitsejad, et tabada terveid ja tugevaid mehi.

Rootsi sõjaväelased ei piirdunud toidu ja muu moona hankimisel n.- ö. seaduslike normidega, vaid hakkasid ka omavoliliselt talupoegi kimbutama. Kuningal on tulnud välja anda määrusi sellise omavoli vastu. Nii keelatakse sõjaväelastel ilma loata kasutada talupoegade hobuseid ja ära võtta nende härgi. Niisugustest määrustest ilmneb, et omavolitsemine oli muutunud tõsiseks probleemiks.

Nii suurenes rahva seas nurin ja rahulolematus ning igatsusega oodati vägede lahkumist. 15. märtsil 1701. a. toimus huvitav loodusnähtus. Laiuse kohal olevat taevavõlvile ilmunud korraga mitu päikest ja vikerkaart. Seda peetud õnneliku sõjakäigu märgiks ja rahvas lootis selle peatset algust. Talv taganes aga pikkamööda, lumi ei tahtnud kuidagi sulada ja öökülmad püsisid kaua. Alles maikuu keskpaiku, kui Pärnu ja Tallinna kaudu jõudsid Eestisse kohale abiväed Rootsist, said ka Laiusel viibinud väed käsu liikumahakkamiseks. 13. mail andis Arvid Horn suure lahkumispeo "rüütlimängudega", 23. mail lahkus üsna vaikselt Karl XII väikese saatjaskonnaga, järgmistel päevadel õukondlased ja staabi liikmed. Teekond läks Tartu kaudu Riia poole.

Laiuse kirikuõpetaja oli sel ajal rootslane Reiner Brocmann, kes tundis hästi eesti keelt ja osutas suurt tähelepanu talurahvakoolide loomisele ning edendamisele. Laiusel asutati tema juhtimisel kool poistele ja seejärel ka tütarlastele. Brocmanni juures on Karl XII talvel mitmel korral käinud juttu ajamas. Enne lahkumist kevadel olevat kuningas istutanud Laiuse kirikumõisa aeda kolm pärna. H. G. v. Jannau teatel olnud need kõik 1836. aastal veel kasvanud. 17. juunil 1856. a. murdis ühe "igivana" pärna torm. Teise kohta andmed puuduvad, kolmandaks Karl XII istutatud pärnaks peetakse aga veel praegu Laiuse pargis kasvavat puud, mis rahvasuus on tuntud Kaarli pärna nime all. Põhjasõja ajal tuli Laiuse rahval veel palju läbi elada. Hulk aastaid kestsid siin vastastikused sõjaretked, põletati kirik, kirikumõis ja külasid. Sõjategevus vaibus alles 1709. aastaks. Raskelt tabas kihelkonda ka 1710. - 1711. aasta katk, mille ohvrite poolest Laiuse oli oma ümbruses esikohal. Alles pärast seda algas kosumine ja kauaoodatud pikem rahuaeg.


Kaarli pärn Laiusel