66.Poltava lahing.

    Kui Poola kuningas võidetud, pöördus Karl XII jälle Venemaa vastu. Ta sihiks oli vallutada Venemaa pealinn Moskva. Ainult seal mõ tles Karl XII Peeter I-ga rahu teha. Ta liikus 45 000 sõduriga Poolamaalt Venemaale. Vene väed olid nüüd juba palju tugevamad. Siiski ei võtnud nad alul ühtki suuremat lahingut vastu. Peeter I püüdis Rootsi vä gesid võimalikult enam Vene sisemaale meelitada, et neid seal kergema vaevaga hävitada. Tema lootused läksid täide.
     Otsustav lahing löödi Lõuna-Venemaal, P o l t a v a linna all 1709. a. Rootsi väed purustati täielikult. Karl XII pääses hädavaevalt venelaste käest.
     Nüüd polnud Peeter I-l enam midagi karta. Vaevalt möödus aasta, ning kogu Liivimaa ühes Riia, Pärnu ja Tallinna linnaga oli vallutatud (1710. a.). Nende linnade piiramise ajal teotsesid kohalikud sakslased, eriti mõisnikud, äraandjatena. Eestimaa asekuberner, kes oli sakslane, ei lasknud Rootsi abivägesid laevadelt linnagi. Vene vägede juhatajaga asuti koguni läbirääkimisse linna allaandmise kohta. Niisugusel korral ei suutnud Tallinn, mis oma väravaid veel kunagi polnud vaenlasele avanud kuigi kaua vastu panna.

     Sõda kestis aga veel edasi. Alles 1721. a. tehti Soomemaal U u s i ka u p u n k i s  r a h u, mille järgi Venemaa Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa enesele sai. Nii oli Venemaa sihile jõudnud: ta oli oma piirid nihutanud Läänemereni. Sihile jõudsid ka meie kodumaa mõisnikud: nad said lahti Rootsi valitsuse alt ja sattusid Vene valitsuse alla, kes kinnitas nende õigused ja eesõigused.

1. Miks eelistas Karl XII Venemaale tungimist võitlusele Vene vägedega Liivimaal?
2. Kus ja millal löödi Venemaale otsustav lahing Vene ja Rootsi vägede vahel?
3. Kuidas mõjus see lahing meie kodumaa saatusele?
4. Millal olid venelased jõudnud kogu meie kodumaa vallutada?
5. Missuguse rahu põhjal sai Venemaa Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa endale? Millal tehti see rahu?