Esimesed vasekaevandused

     Kuigi ei olda veel päris kindlad, arvatakse siiski, et vask on esimesena tarvitusele võetud Küprose saarel, kust vase tarvitamine esimesena levima hakkas ja kust on leitud suurel hulgal vaskriistu. Ka Küprose saare nimetus osutab sellele, kuna see tähendab mitmes keeles vaske.
     Vase avastamine on alguses vist olnud juhuslik ja seda tarvitati nagu kivigi. see meeldis eriti oma punase värvuse tõttu.

     Et vaske maapinnalt küllaldaselt ei leitud, hakati seda kaevamiste abil otsima samade meetoditega, nagu omal ajal tulekivi oli otsitud. On leitud näiteks noorema kiviaja (vaseaja) kaevandusi Uurali mägedes (nn. tsuudi kaevandused), Lõuna-Venemaalt Harkovi juurest, Austriast, Hispaaniast, Portugalist. Et need kaevandused on tõesti väga vanad, tõendavad sealt leitud kivist tööriistad ja väga algelised metallriistad.

     Kaevandused moodustavad 11-12 m. sügavused augud. Puutudes kokku metallisoonega on hakatud horisontaalselt kaevama käike kõrvale, nii kaugele kui võimalik. Käigu sisselangemise vältimiseks ehitati käikudesse sambad lae ja seinte toetuseks, kuigi on juhtumeid, kus sellest hoolimata on siiski lagi sisse langenud ja inimesed enda alla matnud.
     Pimedais käikudes töötati peeruvalgusel. Metall löödi lahti suurte kivist nuiadega.
     Kaevanduse suus asus harilikult maaga kaetud ahi, milles vaske sulatati - seega oli vasevalamine tuttav.

raamatust "Euroopa muinasaeg" Tartu, 1927   A.M.Tallgren