Rootsi aeg

1629.a. sõlmiti Preisimaal Altmargi külas vaherahu, millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Hiljem vaherahu pikendati.

Saaremaa oli veel esialgu Taani valduses. Aastail 1643 – 1645 peeti Taani ja Rootsi vahel sõda, mille tulemusena kaotaja loovutas Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile. Eestis algas Rootsi aeg.

Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Rootsi võim ei ulatunud ainult Eesti kagunurka Setumaale.

Eestimaa kui ka Liivimaa kõrgeimaks tegijaks oli kindralkuberner.

Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine. Uurida talupoegade poolt toime pandud kuritegusid ja karistada süüdlasi.

Eestimaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju.

Eestimaal Eestimaa Ülemmaakohtud, Liivimaal Liivimaa Õuekohtud – seal arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju.

Igat kohtuotsust võis muidugi edasi kaevata Rootsi kuningale, mis aga jäi ka viimaseks sõnaks.

Reduktsioon – aadli maade riigistamine.

Johan Skytte – Liivimaa kindralkuberner 1629.a. Määrati ametisse Gustav II Adolfi poolt. Gustavi surmaga, aga lõppes Rootsistamine Liivimaal.

Liivimaal riigistati 80% aadlike maadest,

Eestimaal 54%

Saaremaal 30%

Johan Reinhold Patkul – Liivimaa maa nõunik, seisis aadlike õiguste eest. Mõisteti 1694.a. surma kuninga käskluse eiramise eest. Põgenes Venemaale ja nn. „punus Põhjasõda“.

Talurahvaolukord.

1645.a. fikseeriti talupoegade pärisorjus P-Eestis. Kasvasid talupoegade koormised ja, mille kindlaksmääramine sõltus mõisniku suvast. Rootsi võimu all olemine oli pigem halvendanud talupoegade olukorda kui seda parandanud.

Kuid peale reduktsiooni talurahva olukord paranes. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvõi kuningale endale. Talupojad vabastati pärisorjusest. Tehti vakuraamatud, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Nende täpne näitamine piiras mõisavalitsejate kuritarvitust talupoegade vastu.

Kreisifoogtid – asusid aadlikest sillakohtunike asemel Liivimaal politseilisi ülesandeid täitma, kes oli riigi poolt määratud ametnikud.

Johan Skytte – tema eestvedamisel loodi Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium. 1630.a.

Seesama gümnaasium sai 1632.a. ülikooliks. Tartu Ülikool avati 15. oktoober 1632.a.

Andreas Virginius – tõlkis 1686.a. välja antud Uue Testamendi lõunaeesti keelde.

B. G. Forselius – oli koolmeistrite väljaõpetaja. Õpetas talupoisse tasuta. Oli Piiskopimõisa seminari ainus õpetaja.

H. Stahl – Koostas 1637.a. esimese eesti keelse grammatika.

J. Hornung – avaldas 1693.a. ladinakeelse eesti keele grammatika. Reeglid kehtisid kuni XIX saj. keskpaigani.