Skandinaavia pronksiaeg I
Relvad

     Skandinaavai pronksiaeg on ilusaim ja mitmekülgseim esi-ajaloolise Euroopa vanadest kultuuridest. Skandinaavia pronksiaja kultuur ümbritses Läänermerd. Skandinaavia pronksiaja kultuuri keskuseks oli Taanimaa, Saksamaa põhjarand, Lõuna-Rootsi ja Lõuna-Norramaa. See oli umbes sama ala, kus kiviajal valitses megaliitiline kultuur.
     Skandinaavia pronksikultuuri peajooned on ühised terves Skandinaavias. See ei maksa mitte üksi vormide suhtes, vaid ka ornamendid on ühesugused. Matmiskombed ja kalmed on tervel alal samuti ühtemoodi.
     Skandinaavia pronksiaja riistu tuntakse üle 7000 eseme. see rikkalik leiumaterjal jaotatatkse:
     - vaseaeg  kuni 1500 e. Kr.
     - vanem pronksiaeg 1500-1100 e. Kr.
     - noorem pronksiaeg  1100-750 e. Kr.
     - üleminekuaeg rauaaega   750-550. e. Kr.

     Pronksiaja tüüpilised riistad on kirved ja mõõgad meestele, ehetest kannavad naised sõlgi ja võrusid. Lisaks neile on leitud veel tualetttarbeid, habemeajamisnugasid, tätoveerimisnõelu ja pintsleid.
     Pronksiaegseid kirveid kutsutakse keltideks. Neist kõige vanemad on kiilutaolised, lapergused, neljanurgelised talvad, mis pärinevad vaseajast.
     Vanemasse pronksiaega kuuluvad nn. varskeldid kõrgete äärtega kahel pool ja keskel nn. kaelusega puuvarre otsade toeks.
     Nooremast pronksiajast pärinevad õõskirved õõnega varre kinnitamiseks. Mida lähemale pronksiaja lõpule, seda väiksemaks muutuvad õõskirveste mõõtmed. Neil on tihti küljes kõrvad, kust seoti külge nööriga vars.
1.lihtne pronkskirves sarnanes tulekivist kirvega, 2.alt laienenud kirves, 3.-4. kirvel on kõrged ääred varre kinnihoidmiseks, 5.-6. kirve ääred on keskel ühendatud

     Relvadest tuntakes veel mõõku, odaotsi, nooli, kiivreid ja kilpe. Varem olid kilbid arvatavasti nahast ja puust, hiljem aga pronksist ja ornamentidega kaunistatud.
     Nuge teatakse niihästi nooremalt kui ka vanemalt pronksiajalt.On harilikke, kõiksugu tööde tarvis, kuid ka erilisi nuge habemeajamise tarbeks, mida leitakse ainult meeste haudadest. Koos nendega leitakse ka tätoveerimisriistu. Järelikult on pronksiajal aetud habet ja tehtud tätoveeringuid naha kaunistuseks.Ajalooallikad jutustavad, et tätoveerimine oli suurtsuguste klasside tunnuseks, alamad klassid olid tätoveerimata.

raamatust "Euroopa muinasaeg" Tartu, 1927 A.M.Tallgren