Skandinaavia pronksiaeg II
Ehted

     Skandinaavia pronksiajalt on leitud väga palju ehteasju, nende seas ka rohkesti kullast asju, käe- ja jalavõrusid ning suurepäraseid kausse, mis oma kunstiväärtusega võivad võistelda lõunamaade vaasidega.
     Skandinaavia pronksiaja ornamentikas on kaks kõrgperioodi:   üks vanemal- ja teine nooremal pronksiajal.

     Vanemale pronksiajale annavad pitseri spiraalid, ehtsad ja imiteeritud. Nendega ilustatakse tööriistu, relvi ja ehteid.

     Ornament pole valatud ega graveeritud, nagu algul näib, vaid see on löödud väikeste kitsaste peitlitega löök löögi kõrvale, moodustades ühtlase joone.

     Töö on tehtud nii osavasti, et ainult luubiga uurides märkab vaevu üksikuid lööke ja väga haruldane nähtus, et löök on läinud eelmisest vähe kõrvale ja et see oleks riistal märgatav.

     Hiljem ehtespiraalide tegemise oskus kaob ja neid asendavad kontsentrilised ringid punktiga keskel, mis on omavahel joontega ühendatud, nii, et esimesel pilgul vaadates näivad spiraalidena.

     Noorema pronksiaja stiil on kergem. Kaunistatakse geomeetriliste kaarjoontega, mille otsad, vähemalt üks neist, painutatakse tihti tahapoole loomakaela taoliselt.

     Esineb ka loomamotiive. Joon muutub ussitaoliseks ja otsa asetatakse kas inimese-, ussi- või hobusepea.

 

raamatust "Euroopa muinasaeg" Tartu, 1927 A.M.Tallgren