Eestimaa sünd
Ilmar Kask

    Ümberlükkamatuid tõendid meie kodumaa kaugema mineviku kohta puuduvad. Keegi ei mäleta ürgaega või ürgaegkonda. Ürikuidki ei ole enam, üksnes nimed kõnelevad.
     Näib, et hiljemalt aguaegkonnast on meieni jõudnud mingite iidsete sündmuste kaja. Ajast, mil jaheda Maa mõne ülessulanud paiga oli taas katnud tugev kest, pärineb vist meil juba väheseks jäänud kohanimi räni - koosneb ju graniitkest ränist ja alumiiniumist. Kõle pidi siis olema kõmisev Eesti kivipind - aina kivi, kivinõmme, kivilaane, kivilõppe, kiviotsa, kivinuki, kivimäe ning kivioru maa. Kõikjal ühtesoodu ühtlane kivistu, mida elustas üksnes kivijärv või kivioja. Üks lausaline tardkivimeist ja moondekivimeist raudkivimass, sest rändkivi kivikülve tollal veel ei olnud.
    Eestimaa ajaloos on alati vaheldunud tõus ja langus. Terve maa on kerkinud või vajunud. Vanaaegkonnas olime näiteks enamasti madala mere põhjaks, kuhu kanti rohkesti saue. See meri kujutaski endast sauemerd. Hiljem sai merepõhja liivast liivakivi, savist savikilt, lubjamudast lubjakivi. Lubjakivi ja dolomiit ehk kokku paas - paasi, paasiku, paadenurme ning pae, paevere ja paevälja.
     Devoni meri. Kui palju liiva leidus selles meres!Raudkivist murenenud liiva kogunes üha liivakraavi mööda merre, kus kujunes liivasäär ja liivassaare.
     Ja kui devoni lõpust jäime püsivalt ülespoole merd, siis määras suure osa meie maa palge ikka liivast liivakivi oma liiva, liivaku, liivakünka, liivamäe ning liivanõmme paikadega.
     Kvaternaaris, koos jääga hakkas kujunema nüüdisaegne Eesti. Maa tehti enamasti rähksest savist, inimene peenest viirsavist. Põhi ja alus seati kokku jämedavõitu moreenist või kruusast kui kruusamäe, kruusa ja kruusakuru.
     Vaikse jääjärve põhjast sai savinurme, savilõpe, saviaru, savimetsa ja savimäe või savijärv, savioja ning savioit.
     Eesti asustamise algus nihkub uute andmete järgi üha kaugemale minevikku. Tõenäoliselt on meie asustus vanemgi kui kaheksa või üheksa tuhat aastat. Millal on aga antud nimed nagu emaläte ja   isakõnnu?
    Püsiva ja pikaldase kiviaja asendas rauaaeg. See oli aeg, mil pisut rauda ei tarvitsenuks Eestis otsida sadadae meetrite sügavuselt, vaid otse maapinnalt paikadest, nagu rauanurme, rauakõrve ja raudloo (rauasaatme jutustab juba rauasulatamisest) või raudallikas ning raudoja või isegi raudna. Aga rauaaeg oli alles suurte muudatuste algus, sest järgnes väärismetallide aeg. Kuigivõrd räägib neist ka rahvasuu - algul lüheldane vaseaeg (vaskpalu, vasknarva, vaskna, vaskjõgi), siis hõbedaaeg hõbesalu ja hõbemäega, lõpuks rohkeid jälgi jätnud kullaaeg terve maanurga kullamaa, kullavere, kullaaru, kullamäe, kullaoru, kullalätte ja kuldallikaga.