VANIM ASULAKOHT
Lembit Jaaniuts

Pärnumaa ja kogu Eesti vanim seni avastatud asulakoht paikneb Pärnu jõe paremal kaldal, Sindist veidi ülalpool, Pulli külas, jõe ja sellesse suubuva väikese oja vahelisel maanukil. Siinne küttide ja kalastajate asula on eksisteerinud preboreaalsel kliimaperioodil, umbes VIII aastatuhande keskel e.m.a. Kultuurikihiks on Balti jääpaisjärve peen- ja saviliivadele tekkinud õhukese huumusekihi ülaosa. Pärast asulakoha mahajätmist on kultuurkihile korduvate üleujutuste tagajärjel ladestunud organogeensed setted - aleuriidid rohkete turba vahekihikutega. Hiljem on Antsülusjärv kandnud siia paksu korra rannaliiva. Nii on kultuurkiht jäänud kahe- kolme meetri paksuste kattekihtide alla, kus ta jäi puutumata hilisematest segamistest.

Pulli asulast on läbi uuritud umbes 1150 m² suurune ala, mis näib hõlmavat enamiku asula keskosast. Leiti väike kividest leease, mitmes paigas oli tuleasemeid ka paljal maal. Siin- seal avastati maasse löödud vaiade otsi, mis arvatavasti olid toestanud kergeid maapealseid onne või varikatuseid. Kultuurkihis leidus katkisi luu- ,sarv- ja kiviesemeid, samuti toidujäänuseid - metslooma- ja kalaluid.

Pullist saadud luuesemed on iseloomulikud Kunda kultuurile. Rohkesti leidub nende seas mitmesuguse jämedusega naaskleid ja sirge või nõgusa (õõnsa) teraga talbu - naha- ja puidutöötlemise riistu. Üksikute katkenditena on esindatud ahingute, heiteodade ja tuurade otsad. Märkimist väärib koonusekujulise tipu ja pika rootsuga nooleots, samuti pajulehekujuline nooleots, mille servas soon tulekiviterade jaoks. Päevavalgele tuli ka amulettidena kantud loomahammastest ripatseid.

Enamik kiviesemeid on valmistatud tulekivist. Seesugust tumedat kõrgekvaliteedilist tulekivi Eesti alal looduslikult ei leidu. Nähtavasti on Pulli asukad lõuna poolt, võib- olla praeguse Valgevene või Leedu territooriumilt tulles seda endaga kaasa toonud. Asula kultuurikihis avastati jälgi ka tulekivi töötlemisest. Valmistatud on kõõvitsaid, uuritsaid, noakesi, nooleotsi ja luuesemete servasoontesse kinnitatavaid pistikteri.

Otsustades K. Paaveri poolt määratud luude järgi, on asula elanike peamisteks saakloomadeks olnud põder ja kobras, kiskjalistest karu. Leiti ka üksikuid metssea, metskitse, hundi, nugise ja vanima kodulooma - koera luid.