MUISTNE VARBOLA
Juhan Raidjõe

III

Suurlinnuse ehitamine nõudis rohkesti töökäsi. Ei ole usutav, et kihelkond, mille keskuseks oli Varbola, seda üksinda oleks suutnud. Suure linnuse ehitamine nõudis suurt tagamaad. Peab järeldama, et selle ehitamisel oli osalisi nii Harju aladelt, Rävalast kui Läänemaalt, kellega varbolalastel oli kokkupuuteid ja kellele ehitatav linnus võis kaitset pakkuda. Ühine suurtöö nõudis osavat organiseerijat, võimekat rahvajuhti, kelleks tõenäoliselt oli kihelkonnavanem. Varbolalaste juhte pole üheski kroonikas kahjuks märgitud.

Ürikutes ei leidu andmeid selle kohta, et maale tunginud vaenulikud jõud oleksid Varbola linnuse vallutanud. Novgorodi I leetopissi andmeil olevat Novgorodi vürst Mstislav 1212. aastal suure sõjaväega tunginud Eestisse ning jõudnud Varbola kantsi alla välja. Kas vene sõjavägi üritas linnust vallutada, selle kohta pole leetopissis andmeid, küll aga märgitakse, et vürst Mstislav olevat sundinud sealseid eestlasi maksma andamit - 700 marka. Kui see nii oli, siis peab ütlema, et varbolalased olid üsna jõukad. Mark oli tol ajal väärismetalli kaaluühik (põhjagermaani algupäraga, millest esimesed teated on pärit IX sajandist), mis loeti võrdseks poole vene naelaga. Vana vene nael on 0,409 kg (Mendelejevi määrang) või ümmarguselt 400 g, pool naela 200 g. Peamiseks väärismetalliks oli hõbe. Tõenäoliselt sai Mstislav varbolalastelt 700 marka hõbedat, mis kaaluliselt teeb välja 140 kg. Võib järeldada, et selle hõbeda eest jäi linnus puutumata. Kui palju kaupa 700 marga eest tol ajal võis osta, on teadmata. Tõenäoliselt said varbolalased andamiks antud margad kaubandusest.

Liivimaa kroonikas nimetab Läti Henrik Varbolat ja varbolalasi korduvalt, kuid sõjategevust nende vastu ta ei maini. 1216. aastast alates tegid sakslased Harjusse mitmeid sõjakäike, kuid Varbola jäeti puutumata: pole andmeid, et nad oleksid katsunud seda piiratagi. Peab järeldama, et ristirüütlid, kellel oli linnuste ründamiseks rohkeid kogemusi ja masinaid, pidasid Varbolat liiga kõvaks pähkliks. Samuti taanlased, kes 1219. aastal maabusid Tallinna all, ei üritanud Varbolat sõjaga vallutada. Nagu Liivimaa kroonikast nähtub, oli hiljem Varbola kantsis ka taanlasi, kuid nad ei olnud seal peremehed. Arvatavasti sõlmisid varbolalased taanlastega mingi kokkuleppe ja tunnistasid nende ülemvõimu. Taanlased ei soovinud varbolalastega vaenuvahekorda. Seda tõendab asjaolu, et nad andsid Varbolale kiviheitemasina - paterelli, mida kasutati kantside ründamisel.