MUISTNE VARBOLA
Juhan Raidjõe

IV

1222. aastal kogu eestlaste maad haaranud üldise ülestõusu puhul oli Põhja- Eestis ülestõusnute keskuseks Varbola linnus. Seal olnud taanlased tapeti. Mis ülestõusu mahasurumisel Varbolas juhtus, selle kohta pole andmeid. Kuid aastail 1225 - 1226 Rooma paavsti saadik Modena piiskop Wilhelm viibis Liivi- ja Eestimaal siinse poliitilise elu (sakslaste ja taanlaste vehekord jm.) probleeme lahendamas ning saabus taanlaste juurde Tallinna, märgib kroonik Henrik, et ka varbolalased võtsid rahumeeli paavsti saadiku vastu ja tulid tema juurde Tallinna. Sellest võib järeldada, et Varbola linnusel oli veel mõningal määral poliitilist tähtsust. Läti Henrik nimetas küll varbolalasteks mitte ainult linnuse elanikke, vaid samuti harjulasi ja rävalalasi, kuid võib arvata, et antud juhul on tema tähelepanu peamiseks objektiks Varbola linnus. Kui kaua linnus pärast maa alistamist seal elunevatele inimestele elupaigaks oli, on teadmata. Ajapikku kaotas ta oma tähtsuse. Võib- olla kasutati linnust viimati 1343. a. Jüriöö ülestõusu ajal.

Rahvasuus kutsutakse Varbola linnust Jaanilinnaks. Kuidas see nimi on tekkinud? XVIII sajandil (1774 - 1782) ilmunud A. W. Hupeli kolmeköitelises teatmeteoses "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" märgitakse, et Varbola (Warbjala või Jaani linn) on vana hävinenud Eesti kindlus Nissi kihelkonnas. Seega nimi Jaanilinn oli tuntud kakssada aastat tagasi. Võimalik, et Jaanilinna nimel on isikunimelist päritolu. Seal võis elada kihelkonnavanem või linnuse ülik, kelle nimel oli kõlasarnasus Jaanuse või Jaaniga (näit. Ihanes Jaheldas), kelle järgi hakati nimetama linnustki. Ajapikku muutus see nimi Jaaniks, linnusest sai Jaanilinn. Nissi külanõukogu piirides on ka Jaani küla. Võimalik, et nimi Jaanilinn on seoses eesti rahvakalendri tähtsaima suvise pühaga- jaanipäevaga. Kauemat aega on linnuse õuele kogunetud jaanitulele.