65.Vene väed tungivad meie maale.

     Samal ajal, kui Karl XII Poolamaal sõdis, korraldas Peeter I uut sõjaväge. Ta väesalgad tungisid meie kodumaale ja hakkasid seda hirmsasti rüüstama.
     Eesti talupojad kaitsesid endid Vene röövlisalkade vastu kuidas mõistsid. Nad asutasid sissisalku, tungisid öösiti vaenlastele kallale ja vabastasid süütud vangid.
     Maa kaitseks siia jäetud Rootsi nõrkadest väesalkadest polnud suurt abi. Nad purustati kahel korral, Erastveres ja Hummuli mõisa all.
     Teised Vene väesalgad teotsesid Ingerimaal Neeva jõe piirkonnas. Nad võtsid maad Soome laheni enese alla ja Peeter I asutas 1703. a. Neeva jõe suudmesse Peterburi linna. See pidi saama Venemaa suureks pealinnaks. Aasta hiljem langesid Tartu ja Narva.

     Tartu ja Narva langemine.
     Tartut oli kaitsemas Emajõel laevastik hulga kahuritega. Peeter I laskis ka enesele Peipsi järve jaoks laevastiku ehitada ja saatis selle Emajõele et Rootsi laevu hävitada. Sellest kuulnud sõitis Rootsi laevastik venelastele vastu. Viimased olid pisut allpool K a s t r e t kitsamal kohal jõekalda enese alla võtnud, kahurid üles seadnud ja ootasid vastast.
     Kõige selle kohta polnud Rootsi laevastiku juhatajal õigeid teateid.
     Niipea kui laevastik jõudis venelaste kohale, võeti ta nende poolt ägeda tule alla. Jõe kitsas koht ei lubanud laevu vabalt liikuda. Osa sõjameestest põgenes, osa langes vangi, kuna laevad said venelastele saagiks. Laevastiku juhataja, kes ei tahtnud end vangi anda, heitis tule püssirohukambrisse ja laskis enese ühes laevaga õhku.
     Nüüd oli venelastele siit tee Tartu alla vaba. 4. juunil ilmusid Šeremetjevi väed Tartu alla ja alustasid piiramist. Järgmisel päeval jõudis vaenlase laevastik mööda jõge kohale. Selle järel laskis linna komandant eeslinnad põletada ja hakkas linna hoolega kindlustama, sest kindlustustööd polnud veel lõpule jõudnud.
     Vähe suudeti siiski ära teha. Šeremetjev pommitas linna kaua lõuna ja lää ne poolt, kuid tagajärjetult. Kui tsaar Peeter kohale jõudis, muutis see otseteed piiramiskava. Ta laskis kahurid Emajõe vasemale kaldale üles seada, et koondada tuld kõige nõrgemale kohale (Vene värava juures).
     Ägeda pommitamise järel tekkisid murrud müüris ja nurgatornis. Linn ise sai rängalt kannatada: mitu tuhat kahurikuul ja pommi, mis linna sattusd, hävitasid ja rikkusid suure osa majadest. Kui nii oli kaitsejate vastupanujõud nõrgestatud, algasid venelased tormijooksu. Algas verine võitlus, mis kestis kogu öö. Vaenlase jõulisele ülekaalule ei suudetud kaua vastu panna ja linn pidi alistuma 1704. a.
     Ka Narva langes samal aastal.

     Tartu kodanikud said rängalt kannatada juba piiramise ajal. Veel suuremad kannatused ootasid neid ees. Kolm aastat hiljem laskis tsaar Peeter suure osa Tartu käsitöölistest ühes rootsi sõjavangidega Moskva saata.
     Kartes, et Karl XII oma vägedega uuesti meie kodumaale ilmub, käskis tsaar 1708. a. kõiki sakslasi endid valmis seada Venemaale minekuks. Kõik pidid käsule alistuma: vanad ja noored, terved ja haiged. Nii lahkus Tartust 824 inimest kaugele Sise-Venemaale. Neid ootas raske ja vilets tulevik.

"Issanda ning emmanda
ülli hallest igkiva
Venne-male minnen siin
Oh! ma vaene Tarto liin!"

Kaasaeglase Käsu Hansu nutulaulust.

     Nüüd algas linna hävitamine. Kõik väärtuslikumad asjad saadeti Venemaale, linnamüürid lasti õhku ja majad pandi põlema, Tartu linnast jäid järele ainule ahervared.

1. Missuguste asjaolude tõttu julgesid venelased uuesti meie maale tungida?
2. Kuidas võitlesid eesti talupojad venelaste röövsalkade vastu?
3. Missuguseis lahinguis Liivimaal kaotasid Rootsi väed venelastele?
4. Millal ja kuhu asutas Peeter I uue Vene pealinna ? Miks sinu arvates just sinna?
5. Kuidas oli uue pealinna nimi?
6. Mis arvad, kas oli uue pealinna asutamine Peetri poolt julge tegu ning mispärast?
7. Kuidas õnnestus venelastel hävitada Rootsi Emajõe laevastikku?
8. Kuidas toimus Tartu vallutamine?
9. Millal langes Tartu? Milline linn langes veel samal aastal?
10. Kuidas kohtles Peeter I Tartu linna elanikkonda mõned aastad pärast vallutamis?
    Miks ta nii tegi?