KREEKLASTE AJALOOST
III. Kreeklaste tähtsamad riigid- Sparta ja Ateena

3. Kreeklaste argipäevane elu.

Kreeklased rõivastusid hoopis teisiti kui meie. Rõivastus koosnes kas lühikeste käistega või käistete alusrõivast, mille peal kanti ülerõivast. Viimane kujutas endast suurt nelinurkset villast riidetükki, mis ilusti voltidesse langedes kattis keha kaelast jalgadeni. Jalas kandsid nad sandaale. Mehed käisid harilikult palja peaga; siiski armastasid nad mõnikord kanda rohelist pärga peas, peaasjalikult kõnelejad rahvakoosolekul, võitjad Olümpose pidudel, ohverdajad ja ka kõrgemad riigiametnikud. 3naiste.jpg (20700 bytes)

Naised kandsid välja minnes kas pearätti, tanu või muid ehteid. Väljapaistvamad naised kandsid õlgkübarat, päikese varju ja lehvikut, kaelas ja käsivartel kullast ja elevandiluust ehteasju.

Kreeklaste elamud olid ühekordsed ning võrdlemisi lihtsad. Keskel asetses õu, mida piirasid sammastik ja elu- ning tööruumid. Ruumide sisseseade oli samuti lihtne. Siin võis näha laudu, toole ja pinke, kusette, kaste jne. Kõik need asjad erinesid tunduvalt meie aja omadest. Rikkamates majades leidus veel pesemisruum.

Kreeklased olid puhtusearmastajad. Vähemalt kord päevas pesti end üleni külma veega ja hõõruti metallharjaga. Pärast pesemist määriti kogu keha õlidega. Kreeklased einestasid, nagu meiegi, kolm korda päevas. Toidud ja einestamisviisid erinesid nüüdisaja omadest. Hommikueineks oli leib veiniga (leib kasteti veinisse). Õhtusöök oli kõige tähtsam. Seal võeti võõraid vastu ka kutsumata. Mehed sõid lamades, naised seistes, kusjuures keegi ei tarvitanud ei nuge ega kahvlit. Söödi sõrmedega, kuna toit oli enne juba lõigatud osadeks. Seepärast pesti käsi, nagu meiegi päevil, enne ja pärast einestamist. Õhtusöögi järel oli kreeklastel viisiks veini juua, kusjuures veinile lisati ligi pool vett. Puhta veini joomine, mis inimese purju paneb, loeti harimatuse tunnuseks. Pidudel lõbustasid lauljad ja tantsijad koosviibijaid.

Naiste ülesanne oli, nagu juba öeldud, kodune majapidamine. Töö vaheaegadel viitsid nad aega väga mitmel viisil, kas tantsides, palli mängides või lauldes. Mehed tegelesid peaasjalikult väljaspool kodu - töökodades, kaubakontorites, sadamas laevadel, rahvakoosolekutel, võimlemist harjutades jne.