Põhikliimavöötmed

 

 

Maakeral on neli põhikliimavöödet. Need on ekvatoriaalne, troopiline, parasvöötme ja polaarne kliimavööde.

EKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE:

Ekvatoriaalne kliimavööde asub ekvaatori lähedal. Päike käib alati väga kõrgelt ja on väga soe. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud ja seepärast sajab palju. Päev ja öö on kogu aasta vältel enam-vähem ühepikkused.

Aastaaegu ekvatoriaalses kliimas eristada ei saa. Ilm on pidevalt palav ja niiske. Kuu ja aasta keskmised temperatuurid on 26-28 kraadi sooja. Aasta sademetehulk on 1000-2000 mm ja kohati on isegi rohkem.

Tavaline päev seal algab selge ilmaga. Päike tõuseb kõrgele taevasse ja hakkab kõrvetama ning aurustama vett. Pärastlõunaks on temperatuur umbes 30 kraadi. Kuum õhk koos veeauruga tõuseb kõrgele üles; seal on külmem. Seal kõrgel sadestub veeaur pilvedeks. Umbes kella kolme paiku hakkab sadama. Sadu lõpeb paari tunniga. Koidu eel on sooja veel 20 kraadi. Selline süsteem toimub peaaegu iga päev.

Ekvatoriaalne kliima on inimesele ebatervislik, kuid taimed kasvavad seal hästi.

Ekvatoriaalne kliima esineb Amazonase madalikul Lõuna-Ameerikas, Kesk- ning Lääne-Aafrikas, Aasia ning Austraalia vahelistel saartel jne.

Kokkuvõttes on ekvatoriaalkliima alati soe ja väga niiske.

TROOPILINE KLIIMAVÖÖDE:

Troopiline kliima on pöörijoonte piirkonnas. Aasta läbi on seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärjel. Seal puhuvad passaadid. Sellised tingimused on sademete tekkeks ebasoodsad ja sellepärast on seal kuiv.

Suvel on päevane kuumus tohutult suur, kuni 40-50 kraadi. Öösel jahtub õhk kiiresti, kuid temperatuur ei lähe alla 20 kraadi. Talvel käib päike madalamalt. Ööpäevaste temperatuuride kõikumised on väga suured.

Troopilises kliimavöötmes asuvad maailma suuremad kõrbed: Sahara, Araabia, Mehhiko kõrbed jne.

Natuke erandlik troopiline kliima on idarannikutel. Seal puhuvad passaadid ookeani poolt. Üle vee puhudes aurutab see õhku palju veeauru, mis mandrile jõudes sajab maha. See on näiteks Kesk-Ameerikas ja Brasiilia lõunaosas. Seal on aasta läbi soe ja niiske kliima.

Troopiline kliima on kõige parem kliima inimesele Maal.

PARASKLIIMAVÖÖDE:

Parasvööde asub umbes 40. ja 65. laiuskraadide vahel. See on ainuke kliimavööde, kus on neli selgesti eristatavat aastaaega. Sellele on iseloomulik tsüklonite liikumine läänest itta. Parasvöötmes on mereline ja mandriline kliima üsna erinevad.

Parasvöötme merelist kliimat iseloomustab üsna jahe suvi ja pehme talv. Valitsevad läänetuuled. Need toovad ookeanilt niiskeid õhumasse ja sellepärast sajab. Suvel varjavad seal sajupilved tihti päikese. Talvel pehmendab veeaur ilma. Selline kliima on näiteks Lääne-Euroopas.

Parasvöötme mandrilises kliimas on temperatuuri erinevused väga suured. Talved on väga külmad ja suved on väga soojad. Sademeid esineb kõikidel aastaaegadel väga vähe. Selline kliima on näiteks Venemaal ja Põhja- Ameerika sisemaal.

Parasvöötme mereline kliima on soodne inimese eluks ja taimede kasvuks. Mandrilises kliimas on häiriv see, et talv on külm ja kuiv. Sellepärast on ka parasvöötmes suured kõrbealad.

 

POLAARKLIIMAVÖÖDE:

Polaarkliima on selgesti arusaadav Gröönimaal ja Antarktises. Polaarkliimas pole suve. Aastaringselt on väga külm. Polaarpäeva ajal on veidike soojem (10-15 külmakraadi), kuid polaaröö ajal on väga külm (umbes 50 külmakraadi). Polaarkliima on väga kuiv. Kesk-Antarktika on kõige kuivem koht maakeral. Seal ei saja isegi lund! Õhk sisaldab vähe niiskust.

Sellisel alal ei saa inimesed elada. Loomadest saavad elada seal ainult mõned. Antarktist nimetatakse sageli maakera külmkapiks. Seal on registreeritud kõige külmem temperatuur meie planeedil.

Nii külmas kliimas mahasadanud lumi muutub jääks. Seal katavad mandreid ja saari jäämassiivid

 

 

 

Kasutatud kirjandus:

1) Geograafia 7. klassile (Ülle Liiber, Uudo Pragi, Tiit Rummo, Ene Saar)

2) Geograafia 7. klassile (Are Kont)

http://uus.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-1-2.htm