Maailma kõrgem mäetipp Everest



Kaua peeti kõrgemaiks mäeks Lõuna-Ameerikas Andides asuvat kustunud vulkaani Chimborazot (6310 m).
Aastal 1818 selgus, et Himaalajas kerkib Dhaulagriri mägi 8585 meetrit üle merepinna, 1848.aastal
avastati nimetatust 500 kilomeetrit ida pool 8585 meetri kõrgune Kantsendsanga mäetipp. Kõrgeim tipp
avastati aga hoopis arvutustega. India maamõõtjate välitöödel mõõdetud nurkade ja kauguste hilisemal
läbiarvutamisel selgus, et mõõdistamisel teiste seast mitte eriti silma torganud 15.mäetipp on
tegelikult 8839, 8 meetri kõrgune mäehiiglane. Vastavastatud maailma kõrgeimaile mäele pandi kolonel
Everesti nimi, kes aastatel 1823-1843 oli olnud India maamõõduameti juhataja. Hiljem on hakatud
kasutama ka mäe vana tiibeti keelset nime Dðomolungma, mis tähendab tõlkes jumalannat- mägede ema, ja
veel hiljem nepaalikeelset Sagarmatha- tõlkes taeva valitseja. Ent mägi asub Nepali riigis, siis
viimane ongi ametlik nimi. Enim tarvitatakse siiski vanimat nime Everest.
Pärast Everesti avastamist pole rohkem kõrgemat mäge leitud. Küll on aga ümber mõõdetud ja arvutatud
Everesti enda kõrgust, sest mõõduriistad on ju täpsemaks läinud. Praegu peetakse õigeks kõrguseks 8848
meetrit. Mägi on üsna järskude nõlvadega, meenutab kujult püramiidi, koosneb graniitidest, gnessist,
lubja- ja kiltkividest. Mäelt laskub mitu liustikku. Esimestena jõudsid igilume ja liustikega kaetud
Everesti tippu uusmeremaalane Edmund P.Hillary ja serpa Tenzing Norgay 29. mail 1953. aastal.

7. klassi geograafia õpik