Islandi vulkaanid



Väga palju on vulkaane Islandil, peaaegu 200. Tegutseb neist umbes 30. Aeg- ajalt virgub kord üks,
kord teine tulemägi, ohustades kohalikku elanikkonda.
Kolme aastaga kerkis Islandi rannikul lausa inimeste silme all meresügavustest väike saar. Kõigepealt
hakkas siledal merepinnal vesi plubisema ja keema, siis kerkisid selle kohale gaasi- ja tuhapilved.
Ning alles seejärel ilmus aurupilvedest saar, mida hakati Islandi muistse tulejuhmala järgi nimetama
Surtsei saareks.
Islandi linna Vestmannnaeyjari tuntakse nüüd kui tänapäeva Pompejid. See Islandi kõige suurem
kalapüügikeskus asub Heimaey saarel, Helgafelli vulkaani lähedal. Nii lähedane naabrus sai aga linnale
saatuslikkuks.
1973. aastal 23. jaanuari öösel katkestas elanike rahuliku une kohutav mürin. Seejärel toimus midagi
uskumatut - saare idaossa tekkis hiiglasuur lõhe, kust tulvasid välja laavavoolud. Õhku paiskus
vulkaanilisi pomme, mürgiseid gaase ja tuhka. Taevas värvus halvaendeliselt punaseks. Elanikel tuli
kiiresti saarelt lahkuda. Kohale jäid vaid vabatahtlikud tulekustutajad ja rühm vulkanoloogiateadlasi
purset jälgima. Vulkaan purskas peaaegu viis kuud.
Tulemägi heitis välja ligikaudu 250 miljonit kuupmeetrit tuhka, mis mattis linna 7 - 100 meetri
paksuse kihi alla. Väljavoolanud laava tõrjus eemale mere, mistõttu saare pindala suurenes 12
ruutkilomeetrit 15-le.