PÕHIVARA TÄHEORTOGRAAFIA KORDAMISEKS ÕPETAJALE

 

Kordamise materjalides leiduvad harjutused ja sõnastamist vajavad reeglid-seletused
ei ole rasked, küll aga nõuavad mõnikord tavalisest enam aega. Et õpetaja tööd
hõlbustada, ongi siin ära toodud ühed võimalikest vastustest. Vanemas klassis
peaksid reeglid olema täpsemad, näited põhjalikumad (sisaldades kindlasti enam
võõrsõnu) ja seletused asjalikumad. Siin vihikus on näiteid alati rohkem, kui õpilane
teadma-kirjutama peab.

RADA- RATAS- RUTTU- RUUTU

Reeglid.

Lühikesed sulghäälikud kirjutatakse tähtedega g, b, d ( RADA).

Pikad sulghäälikud kirjutatakse tähtedega k, p, t ( RATAS).

Ülipikad sulghäälikud kirjutatakse tähtedega kk, pp, tt ( RUTTU).

Ülipika täishääliku (ruutu) ja ülipika kaksiktäishääliku ehk diftongi (vaipa)
järel kirjutatakse sulghäälikud k, p, t ( RUUTU).

 

-EDA

2a. Omadussõnu: hale, hele, hõre, jahe, jube, jõle, jäle, kade, kare, kibe, kole, kõle,
käbe, käre, lage, lahe, lame, libe, mage, nobe, rabe, rõve, sage, sale, sile, sõge,
tige, tihe, tobe, tume, tüse, vile, väle.

2b. Oh seda tujukat inimest, kes eile oli kade, tige, äge ja pisut sõge.

2c. See ei ole sage nähtus, et kohe kõik on halvasti: supp on jahe, mage ja õun
kibe; autotee talvel libe ja tuba jahe, kõle ning isegi nali lame, mage, tobe.

2d. Kuula, nõiamoor, kui palju on Sul vigu! Su nägu on jube, kole, jäle, ise
oled tüse, Su heledad juuksed on hõredad. Kamm on Sul tihe, kuid iga pii
on rabe.

6. Kägu kukkus kukkumata,

kukkus teo tukkuma.

Kenasti see välja kukkus —

tigu tukkus, kägu kukkus.

Tigu tukkus ärkamata,

kuulmatagi kukkumist.

Kägu kukkus märkamata

üldse teo tukkumist.

 

Eno Raud “Kägu ja tigu”

 

7b. 1) ere-hele, 2) nobe-väle

 

SIPELGAS KANARBIKUS

Reegel: kui teine silp lõpeb tähtedega l, n, r, v, siis algab kolmas silp tähtedega
g, b, d ( sipel-gas kavan-das kanar-biku tugev-damist).

8c. I lahendus lahendatakse, kõverus kõverdati, vabandus vabandatakse, kava
kavandati, teenIndus teenIndatakse, tugev tugevdati, ühendus ühendatakse,
suurus suurendati

 

8d. Äpu kartis äpardust, kirjast tuli kirjandus, laevnik juhtis laevandust,
kõrgustes on üks kõrgendik, kuninganna ootab oma kuningat, kolme väikevend
on kolmandik, tillukesest varast taheti teha suurt varandust, mis sa nüüd sipled,
sipelgas; metsa all uuriti metsandust, aias õpiti aiandust, suurest ei saa kellegi
suurendust, toimunud teod on toimingud, pärast loomist austame loomingut,
parajasti parandati parajat parandust, seisku selles seisundis, teenigu kindlalt
teenIndust, arengut agaralt on arendatud, pikk vajas pikkuselt pikendust, kumer
kummardus tehakse kummargil, olen kahe väikesõsar kahendik, palu pakend
pakkida, õpingutel on Sinu elus tähtis osa, õpi ikka!

8e. juteldi, kõneldi (kõneleti), lobiseti, pajatati, räägiti, vaterdati, vesteldi,
aeti (puhuti) juttu

8g. Tähtsast seitsmest saadi ainult seitsmendik, õiget õmblust õmmeldakse
(õmmeldi), soojas vees sulistatakse ja supeldakse, kaladele korraldati loeng
kalandusest, vintsket tükki lõigati ja tükeldati, Virve ei kannata virvendust, lage
paik on lagendik, kallis kaup kirus jälle meie uut kaubandust, leplik lepingut ei
sõlminud, erakule eraldati erilisi kanarbikke, vallas vallandati, ühingus ühendatakse
(ühendati), haruldusi leitakse haruldastest kohtadest, karjane karjatas lambaid
karikakarde ja kanarbikkude kõrval.

9A. andma-kandma, sõudma-jõudma, hüüdma-püüdma

9B. seadma-teadma

TEADSIN

Reegel: kui tegusõna algvormis (mida tegema?) on ma-silbi ees täht d, siis jääb
see alles ka tähtede s ja k ees (TEADSIN).

10. Reegel: kui nimisõna algvormis ja omadussõna algvormis on tähed g, b, d,
siis jäävad nad alles ka siis, kui neile järgneb täht s.

 

LOOTSIN

11. Kui tegusõna algvormis (mida tegema?) on ma-silbi ees täht t, siis jääb see alles
ka tähtede s ja k ees (LOOTSIN).

11A. võitma-sõitma, viitma-niitma, veetma-keetma, heitma-peitma

11B. suutma-saatma, lootma-tootma

 

HARJUTUSI KORDAMISEKS

16. Liitsõnad: nahkkotti, raudteel, kiirronge, võrkkiik, allkirja, ristteelt, asfaltteele.
17. mängu, anti, raske, leplik, vapralt, musta, kümneid, linlaste, katkised, hambad,
parandada, okste, külge, võtma, suurelt

Põhireegel: konsonantühendis kirjutatakse iga täht ühekordselt.

Erandid:

Ükski täht ei lange välja liitsõna liitumiskohalt.

asfalttee, nahkkinnas, klapptool

Ükski täht ei lange välja liidete -gi ja -ki eest.

sallgi, kammgi, tasski, pottki

Ükski täht ei lange välja, kui liide algab sama konsonandiga, millega lõpeb

sõna.

salkkond, keskkond, suveräänne, komplekssed

l, m, n, r järel kirjutatakse ülipikk s kahe tähega.

valssi (tantsima), pimssi (puhastama), seansse, marssima

23. Reegel: liitsõna liitumiskohal, kus on 3 või 4 ühesugust tähe, tuleb kasutada
sidekriipsu.

tipp-poliitikud, vee-energia, kuu-uurija

24. Vältida tuleks ühe sõna sattumist mitmesse rühma (sõiduvahend auto ja sinine
auto) ning liitsõnalisi näiteid, mille lõpuosa on ühesugune (sarapuu- kuslapuu,
saialill-sinilill).

1. kask, haab, vaher, pihlakas, paju, pärn, tamm, toomingas, lepp, pappel, kastan,
remmelgas,sarapuu, kuusk, mänd, lehis, kadakas, nulg, pedak(as)

2. lumikelluke, pääsusilm, piibeleht, ülane, nurmenukk, kullerkupp, pojeng, aster,
nelk, roos, nartsiss, tulp, lõvilõug, võõrasema, daalia e jorjen

---

4. ratas, pall, laud, pliiats, kera, kuppel, komm, muna, nägu, gloobus, aken, õun

5. (mitte mööbliesemed) põrand, raam, lusikas, kirst, sein, maja, alus, uks, nupp,
aed, aknalaud, katus

6. auto, jalgratas, rong, buss, laev, lennuk, paat, purjekas, saan, regi, parv, kanuu,
diriþaabel, rakett

7. koer, uss, madu, hobune, lõvi, krokodill, hai, sääsk, kirp, lutikas, parm

8. kleit, taevas, tint, ekraan, …

9. mustikas, pohl, murakas, jõhvikas, joovikas, vaarikas, sõstar, tikker e
karusmari, maasikas, aroonia

10. laud, pink, kapp, voodi, nari, riiul, tugitool, diivan, kušett, puhvet, järi

lumi, lumehelves, jää, jääkuubik, jäätükk, jäätis, või, rasv, tina, metall, plastmass,
külmik

25. keskkaal, -kiht, -klass, -koht, -komitee, -kool, -kõrv, -kütja; metall-latt, metall-leht,
metall-liist; plekk-karp, plekk-katus, plekk-kruus; kiirrong, -rännak, -rünnak;
mootorratas,-rattasport,-rattur; risttee,-telg; purskkaev; asfalttee,-tänav;

viissada; linttraktor; nahkkate, -kindad, -kingad, -kohver, -kott, -kuub, -köide

Väike valik ka teise tulba sõnu.

Keskaeg, -aste, -ealine, -haridus, -hommik, -linn, -mängija, -nädal, -osa, -paik, -punkt,
-tee, -väljak, -öine; metallkarp, -kiiver, -konks, -kruvi, -kuul, -nööp, -raha, -vaas, -vorm; kiirabi, -buss, -foto, -jooksja, -kursus, -lugemine, -marss, -puhastus, -saadetis, -sõit, -teade, -telegramm, -uisutaja.

 

26. Ehk võikski noorematele õpilastele anda ka neid sõnu, mille tähendust nad veel
täpselt ei tea, et neil saaks liite –gi ja –ki kasutamine hästi selgeks (näit. abee, debatt,
fopaa, revüü, udell).

abee, all, almanahh, amm, ananass, antenn, argoo, armee, ateljee, avenüü; ball, ballett,
bankett, barakk, barett, bass, batsill, bitt, brikett, buss, büroo;

debatt, dekoltee, depoo, dress, dþemm, dþäss, duell, duett, duðð;

ekspress, epohh, essee, etikett;

fajanss, filee, fopaa, forell, frotee;

galerii, galopp, gramm, grimm, gripp, grupp, guljašš;

hakk, hall, halvaa, hekk, hell, hirss, hotell, hull, hurraa;

idee, idüll, impulss, intervjuu, intress;

jakk, joll, jonn, jupp, jutt, jõmm, jää;

kaloss, kamm, kann, kapp, karussell, kasahh, kass, kauss, kell, kepp, kett, kissell,
klass, kokk, koll, komm, kompott, konn, kontroll, korall, kott, kress, kristall, krahh,
kull, kumm, kuu;

lakk, lepp, lett, linn, lipp, lokk, loss, lukk, lutt, luu;

maa, mapp, matt, memm, mess, miljöö, mull, märss;

narr, nipp, nivoo, nišš, nokk, novell, null, nutt, näkk, näpp;

oktett, omlett, onn, operett, orhidee;

pabeross, pall, pann, pakk, papp, partii, pass, pikk, pill, plekk, plokk, pomm,
popurrii, portree, pott, press, programm, protsess, pulss, puu, põll, püree,
püss; rakett, ramm, regatt, relee, relss, renn, reþii, revüü, roll, romanss, rott, rull,
ruloo, rutt, rätt, rüü;

sall, samm, sandalett, seanss, sell, sepp, sokk, soo, sprott, sukk, suss, suu, sõnn;
šahh, šanss, šeff, šikk;

þelee, þenðenn, þgutt, þiraff, þürii;

tall, tass, tee, terrass, toll, tonn, trall, tramm, trell, trikoo, trumm, truu, tsehh, tšehh,
tšekk, tušš, töö, tükk, tünn;

udell, usbekk, uss, utt;

vakk, vall, valss, vann, vapp, varietee, varss, vatt, vill, vimm, vingerpuss, virvarr,
vrakk, vurr, vutt, võll, võrr, värss, vöö;

õnn;
ämm, äss, ätt;
öö;
üll.

Neid sõnu saab kasutada ka tunnikontrollides, küsides lisaks seletusi ja lausete moodustamist.Võib paluda ka näitesõnade tähestikulist järjestamist.

 

27. Sõnu, mis sobivad liitega –kond:

aeg-, amet-, elanik-, elund-, era-, hammas-, haritlas-, haru-, hõim-, härras-, inim-,
jaos-, juht-, jõgi-, järglas-, kaas-, kasutajas-, keel-, kesk-, kild-, kirjanik-, kodanik-,
kool-, krahv-, kuulajas-, käänd-, kümme-, laud-, lauljas-, leib-, lihas-, liikmes-,
luuletajas-, lähi-, maa-, mees-, meeter-, mets-, mustlas-, muut-, nais-, nägijas-,
näitlejas-, nädal-, osa-, paik-, paat-, pere-, pesa-, piir-, põgenik-, põlv-, pöörd-,
ring-, rõhk-, saat-, sada-, salk-, selts-, sportlas-, sugulas-, sõprus-, teadus-, tee-,
teenijas-, tegelas-, telk-, toetajas-, toim-, trobi-, tuhat-, tutvus-, töölis-, vaht-, vald-,
valijas-, vennas-, võim-, võist-, õhk-, õpetajas-, õpilas-, õu-, ühis-, üli-, ülik-,
ümbruskond.

NB! lipkond – sõjaväeosa.

28. Kordav kaheosaline etteütlus.

A Vana valvur astus raske sammuga ukse poole. Meie koer Polla valvab karjamaal
hoolega karja. Metsades oli sel (sellel) aastal vähe marju. Koplist toodi vitsu, et
punuda korve. Põngerjad lähevad varsti järve ujuma. Kirjakandja (postiljon) kannab
kirju laiali paljudesse majadesse. Väike Urmas laob kuivad puud virna. Ilmajaam
ennustab homseks lund ja vihma. Meie Arno peseb igal hommikul silmi, kõrvu,
kaela ja hambaid. Silver ja Silvi külvasid aias herneid. Mehed valmistasid kirvele
uue varre.

B Tüdruk näksis rõõmuga magusat kuklit. Usin Ellen pani pikliku vaagna ruttu lauale.
Pääsulinnud lendavad talveks lõunasse. Ei pea kohe taplema hakkama, kui mõeldakse
erinevalt. Nüüd tuleb teha kindlasti lõplik otsus. Kas te teadsite tuppa astudes midagi
homsetest ülesannetest? Nad ei märganud alguses aias miskit imelikku. Jalgrattaga on
halb künklikul teel sõita.

Kärbse jalgadel leidub ohtralt peenikesi karvakesi. Need ütlevadki kärbsele, kas tasub
elevandi londi sarnane imikärss alla lasta ja sööma hakata. Söögiisu ei teki kärbsel
enne, kui ta on söödava pala peal jalgadega kõndinud.

(Täheke 1985)

H ON JA EI OLE SÕNA ALGUSES

Parem on valida näideteks lihtsõnad (liitsõnu võiks võtta vaid õigekirja
kinnistamiseks) ja õpetaja poolt just need, milles on õpilased varem eksinud. Siia
pole võetud sõnu, mis esinevad järgnevates harjutustes.

 

30. Haagis, haak, haamer, haav, habe, habemik, haigla, halastaja, halg, hallitus,
haltuura, halvatus, hammas, hangeldaja, hape, hapnik, haridus, haritlane, harjumus,
hasart, haud, heaolu, hein, heitgaas, heitlus, hektar, heli, hellitus, hetk, hiietamm,
hirm, hoiatus, hobi, hoidis, hoius, hoog, hooletus, hoone, hoop, hoopleja, hoovus,
hotell, hulkuja, hulkur, hurtsik, hõim, hõise, hõljumine, hõlm, häire, häll, härmatis,
häving, hääldus, höövel, hüljatu, hümn, hüvastijätt, hüvitus, hüüe, hüüumärk

 

31. Hajameelne, halb, hale, haljas, happeline, hapu, harras (sügavalt aukartlik),
harv (hõre), haudvaikne, hea, helde (väga lahke), hele(hall), hell, hellahingeline,
hiline, hinnaline, homne, hoolas, hunnitu (suurepärane), hurmav (võluv),
hõbehall, hõre, häbelik, hädaohtlik, hämar, hämmastav, härralik, hääletu

 

32. Hajali (laiali), hapralt, harilikult, harukordselt, harutihti (väga tihti), harvalt,

hilju (tasa, pikkamisi), hiirvaikselt, hoolsalt = hoolsasti, huupi (pimesi, umbropsu),
hõlpsalt = hõlpsasti, hõredalt, härgamisi (aeglaselt), hästi

 

33. Haarama, haavama, halastama, hallitama, hammustama, hapendama, harima,
harjama, harjutama, harutama (lõnga, nööri), harvendama, hauduma, heegeldama,
heitma, helisalvestama, helkima (särama), higistama, hiilima, hindama, hingama,
hoiatama, hoolima, hurjutama (pahandama), hõikama, häbenema, häirima, hääldama,
hääletama, hüplema, hüppama, hüüdma.

Hiljem võib verbe kasutada tegijanimede saamiseks.

 

34. Siin oleks vaja ilmselt töötada koos õpilastega, et kirja saaksid just need
sõnad, milles on varem eksitud, mida peetakse olulisteks või mille abil tahetakse
laiendada õpilaste sõnavara.

A Aadress, aar, aer, aiandus, aisakell, aktsia, antenn, argipäev, auhind, au, austus;

eakaaslane, edev, eelarve, elamus, etendus, ettur;

idu, igijää, ihukaitsja, iiris, iive (juurdekasv), ilmajaam, iriseja, istandus, istik, istung;

oblikas, ohakas, ohi, ohvitser, okassiga, omlett, ootus, oras, ori;

uim, uisk, umbrohi, ummik, uni, unistaja, usaldus, uudis;

õiglus, õitsemine, õlg, õlgkübar, õli, õnnetus;

äike, ämber, ämblik, äratus, ärimees, ärpleja, ässitaja, äädikas;

öeldis, ööbik;

ükskõiksus, ülane, üldharidus, üldsus, ülemkokk, üllatus, ümbrik, üüriline.

 

B Agar, ahne, alatine, andekas, arg, armas, armetu, armiline, arukas, arulage;
ebaaus, edev, ekslik, enesekindel, erakordne, erepunane, ergas (erksa, ergast ehk
erksat), erk, ettevaatlik;

igav, igihaljas (alati roheline), ihne, imal (liiga magus), innukas, isekas, isukas;
odav, ohtlik, omalaadne, ontlik (korralik), orjaaegne, osav, ostetav, otsmine,
otsustav;

udune, udusulgne, umbne, upsakas, ustav; õel, õilis, õrn, õõnes;

äge, ärgas (ärksa, ärgast ehk ärksat);

öine;

ühtlane, üksik, ülbe, ülemeelik, ümar, ümmargune.

 

C Aasima (nöökima), aimama (ette arvama), alistama, ammuma, andestama,
annetama, aretama, arreteerima;

edenema, eelistama, eitama, embama;

ihaldama, imestama, innustuma, itsitama;

ohkama, omandama;

õelutsema, õhetama, õitsema, õrritama, õõTsuma;

äestama, ärgitama (üritama, ähvardama);

ühitama (ühte sobitama), ühmama ( hooletult, ebaselgelt ütlema).

Hiljem saab verbe kasutades moodustada tegijanimesid.

 

35. A Puu – haab, haavapuu, hallpaju, hevea, hiniin, hobukastan, hõbekuusk,
hõbepaju, hõbevaher, hõlmikpuu , ____________________________

kala – hai, hamsa, harjus, havi = haug, heeringas, hiidlest, hink , __________

lind – ahk (part), hakk, hallvares, hangelind, hani, harakas, haugas (kulliline),
hiireviu, huuk (lumekakk), hõbekajakas, hüüp, _______________________

loom – hagijas, halljänes, hamster, harsa (kiskja), hiidpanda, hiir, hirv, hirvsiga,
hobune, hulman (ahviline), hundikoer, hunt, huulok (ahviline), __________

B Toit – hakklihakaste, hakklihapall, hanepraad, hapukapsas, hapukoor,
hapukurk, hapuoblikasupp, hapupiim, havi, herkulopuder, hernesupp,
hirsipuder, härjasilm, ______________________________________

rahvas – hakass, hiidlane, hiinlane, hindu, hispaanlane, hollandlane, hunn,
hutsuul, _________________________________________________

elukutse – halastajaõde, hambaarst, helilooja, hobuseparisnik, humorist,
hööveldaja, ___________________________________________

värvus – haabjas, hall, hallikas, helesinine, hiirhall, hõbe(dane), _________

maiustus – halvaa, hapukoorekook, hernekomm, ___________________

_____________________________________________________

37. Liblikad: haavalumik, herneöölane; taimed: harakalatv, harakakuljus; putukad: haavasikk, haavaüraja.

38. Etteütlus.

Ehk vajavad lisaks h-le just märgistatud kohad ühist analüüsi?

Hõbekuuse kõrval kasvab haruline haab. Äkki hakkas hoovihma sadama ja kõik
hiilisid hurtsikusse. Mulle tundub, et kõik professorid ei ole haruldaselt arukad. Hiirekuningas hiilis allika juurde jooma. Meie Helle tahtis endale hurta, kuid hind
oli hiiglasuur. Ihnuskoi hiirevana hurjutas pisikest hiirekest, kes oli talt palunud
hallitanud juustu. Laial laual oli kümneid kompvekke, halvaad ja muid maiustusi. Uudishimulik jõmpsikas ei viitsinud tööTada haamri ja höövliga ega õhtuti hambaid pesta.

39. Etteütlus.

Hiiglaslikud lained peksid vastu kõrgeid kaldaid ja me ei pääsenud oma
lootsikuga üldse ulgumerele. Heledas taevas sillerdab ja helgib päike. Ühes
Eesti linnas on hotell ja kohvik, kus on hästi hubane. Plika hüples hallil teel hüppenööriga. Halb hani hüppas hommikul äkki hõbedasele haigrule hopsti
turjale. Igivana haldjas hiilis indiaanlasi hoiatama. Kindlasti harrastavad vaprad hispaanlased härjavõitlust. Helbeke hõljus hämaras kambris. Selle iirlase haare
oli nii äge, et hollandlasel kukkus äkitselt aare käest. Hallikas hunt heitis
heinamaal hinge. Ässitasin hagijaid hernehirmutist haukuma. Lühikene hiinlane
hüppab hästi kõrgust.

40. Hea oleks seletustele lisada ka näitelauseid teatmeteostest ning hiljem teha iseseisvalt oma lauseid. A- ja B-osa sobivad ka tunnikontrolliks, C-osa võib olla lisatööks soovijatele.

A Haavuma – solvuma; haldama – valitsema; hankima – midagi muretsema,
nõutama; harrastama – millegi vastu püsivalt huvi tundma; hõikuma – korduvalt hõikama; hämmastama – imestust tekitama.

B Habisema – värisema, võbelema; halvama – tegutsemisvõimalust takistama, pidurdama; haugutama – näägutama, etteheiteid tegema, osatama;
heiskama – (lippu, purjesid) üles tõmbama; hõivama – oma valdusesse võtma; hääbuma – aeglaselt otsa saama.

C Hakkima – tükkideks lõikama; haukama – isukalt, suurt tükki hammustama;
heldima – leebeks, hellaks muutuma; hoomama – tähele panema, märkama,
tajuma; hõlvama – omaseks ja mingis suhtes kasulikuks tegema; hülgama –
maha jätma või ära põlgama, loobuma või lahti ütlema.

41. A Haavaseen – riisikas, hallpütt – lind, hammasjuur – rohttaim, hanehein – veetaim, heeros – kangelane, (h)ellerhein – pääsusilm, hiidlehtrik – seen,
hiidvaksik – liblikas.

B Haiklõug – rohttaim, halss – purjenöör, hampelmann – hüpiknukk; veiderdaja, hanevits – rohttaim, heinik – seen, hellik – hellitatu, hiidmürkel – seen, hiidürask – mardikas.

C Haff – laht, hame – särk, hammaada – kivikõrb, harsa – kiskja, harksarvik – sõraline, herneripslane – putukas, herpes – ohatis, hiidsilm – rõnguss.

42.

A Hakk:

1. haki, lind,
2. i, viljavihkude hunnik,
3. u, algus;

Hall:

1. a, külmunud kaste maas,
2. i, suur siseruum,
3. i, värvus;

Hansa:

1. kõnek. puskar,
2. kaubalinnade liit;

Hari:

1. riist puhastamiseks, kammimiseks,
2. tipmine, kõrgeim osa;

 

B Hang:

1. e, hunnik,
2. u, tõstmishark;

Hing:

1. ukse kinnitusosa,
2. (inimese) elujõud;

Helk:

1. helga – hele, läbitungiv,
2. helgi – väheldane valgus, läige,
3. helgu – helisev, särav metallehe;

Härm:

1. a, härmatis,
2. a, murd. ämblik,
3. i, mure, meelepaha.

43. A hallutsinatsioon – viirastus
hemorraagia – verejooks
hipodroom – hobuste võidusõidu ja ratsavõistluste ringtee
hobi – lemmikharrastus
horisont – silmapiir
humaanne – inimlik

B harmoonia – üksmeel; kooskõla
hašiš – narkootikum
hermeetiline – õhukindel
hiromant – ennustaja
huligaan – avaliku korra rikkuja
huumor – heatahtlik nali

C harmoonium – orelitaoline pill
hekto – sada
hermeliin – kärp
honorar – autoritasu
horoskoop – ennustus taevakehde järgi
hüatsint – 1) lill; 2) vääriskivi

44. Hüdroenergia – vee-energia, hügieen – puhtusehoid, hürdosfäär – kõik maakeral esinevad veed, hüpertoonia – kõrgenenud vererõhk, hüpnoos – osaline uni, hüpotees – oletus, härjasilm – 1) lill, 2) söök; heroiin 1) naiskangelane, 2) uimasti.

 

I JA J ON MÕLEMAD TÄHTSAD

45.

A See on liivakivist vm. kõvast peeneteralisest ainest kettaga seade lõikeriistade teritamiseks, lihvimiseks vm.

B lai, laia, laia, laiasse e laia, laias, laiast, laiasid e laiu
loid, loiu, loidu, loiusse e loidu, loius, loiust, loidusid e loide
maias, maia, maiast, maiasse, maias, maiast, maiaid
riiakas, riiaka, riiakat, riiakasse, riiakas, riiakast, riiakaid

C riid, riiu, riidu, riiusse e riidu, ______________________________________

laid, laiu, laidu, laiusse e laidu, _______________________________________

liug, liu, liugu, liusse e liugu, ________________________________________

hüüd, hüüu, hüüdu, hüüusse e hüüdu, __________________________________


D pöial, pöidla, pöialt, pöidlas, pöidlal, pöidlata
riiul, riiuli, riiulit, riiulis, riiulil, riiulita
maius, maiuse, maiust, maiuses, maiusel, maiuseta

46. Leidis saia, vaia, nuia, käia; unistab saiast, vaiast, . . .

48. Näiteid: Abhaasia, Albaania, Alþeeria, Armeenia, Assüüria, Babüloonia,
Boliivia, Brasiilia, Bulgaaria, Gambia, Hispaania, Horvaatia, Indoneesia, Itaalia, Jordaania, Jugoslaavia, Kirgiisia, Kolumbia, Libeeria, Nigeeria, Polüneesia,
Pärsia, Sambia, Süüria, Tansaania, Tuneesia

50. Hea ka tunnikontrolliks, just D- ja E-osa.

52. 1) agressioon, aktsioon, deklamatsioon, demonstratsioon, generatsioon,
illusioon, illustratsioon, informatsioon, instruktsioon, isolatsioon, kalkulatsioon, kanalisatsioon, kapitulatsioon, kollektsioon, konstruktsioon, organisatsioon, operatsioon, positsioon, reaktsioon, revolutsioon, sektsioon, signalisatsioon, traditsioon, variatsioon, ventilatsioon , __________________________

________________________________________________________

_______________________________________________________

2) bibliograafia, biograafia, etnograafia, fotograafia, kalligraafia, monograafia, stenograafia, _______________________________________________

_________________________________________________________

_________________________________________________________

3) arheoloogia, bioloogia, filoloogia, ideoloogia, kardioloogia, kosmoloogia, stomatoloogia, _____________________________________________

_________________________________________________________

_________________________________________________________

abituurium, alumiinium, auditoorium, foolium, gümnaasium, impeerium,
kaalium, kaltsium, kolleegium, magneesium, naatrium, oopium, poodium,
stipendium, stuudium, territoorium, ____________________________

______________________________________________________

_____________________________________________________

aaria, akadeemia, aktsia, allergia, anarhia, anatoomia, demokraatia, energia, entsüklopeedia, filateelia, geomeetria, harmoonia, keemia, komöödia,
meloodia, narkomaania, preemia, preeria, skumbria, varia, ___________________________________________________

___________________________________________________

____________________________________________________

 

akordion, pansion, pension, skorpion, staadion, sümpoosion,_______

_____________________________________________________

____________________________________________________

____________________________________________________

_____________________________________________________

 

55. Barjäär – tõke, briljant – lihvitud teemant, fajanss – savisegu;
poolportselan, foksterjer – jahikoer, kajut – elamisruum laevas,
kautsjon – rahaline tagatis, majesteet – keisrite ja kuningate aunimetus,
pojeng – aialill, portjee – uksehoidja.