S A L L I V U S E      T U N D 

INIMÕIGUSTE PÕHIMÕTTED

LASTE ÕIGUSED

MITMEKULTUURILINE ÜHISKOND

EESTI ON KODUKS ERINEVATE RAHVUSTE ESINDAJATELE

KUI INIMÕIGUSEID RIKUTAKSE

TÄHTPÄEVAD

 

Põlisrahvastik

Rahvus on üldkasutatav sõna ja igaüks arvab teadvat selle tähendust. 

Sünnijärgsuse kriteeriumi alusel on rahvastiku demograafilised põhitunnused sugu, sünniaeg/vanus ja sünnimaa (-paik)/põlisus. Rahvastikuarengu seisukohalt on demograafilised tunnused olulisemad kui mis tahes teised sotsiaaltunnused. 

Rahvastiku põlisus hõlmab sünni- ja elukohamaa vahekorda. Sünnimaa on midagi niisugust, mida inimene ise ei saa valida ega elu jooksul muuta, piltlikult öeldes valivad selle tema isa ja ema. Seejuures pole esmatähtis mitte formaalne sünnikoht, vaid selle loodus- ja sotsiaalkeskkonna olemus, kuhu inimene sündides satub. Oluline on ka vanemate kodu ja sünnimaa sotsiaalne ühtekuuluvus, et toimuks vastsündinu ühene samastumine antud geodemograafilise põlisrahvastikuga. Tavaliselt kindlustab sedalaadi kokkulangevuse vanemate ja vanavanemate pärinemine ühest ja samast sotsiaalkeskkonnast ehk kokku kolme põlvkonna pikkune asumine käsitlusalusel sünnimaal.

Niisis kuulub inimene põlisrahvastiku hulka ainult ühel maal ja sedagi vaid juhul, kui samas keskkonnas on elanud juba tema vanavanemad. Muidugi võib inimene elu jooksul oma asukohamaad vahetada, ja kui ta satub seeläbi teist laadi sotsiaalsesse või loodusgeograafilisse keskkonda, tuleb tal läbi teha uus adapteerumisprotsess ehk teisene sotsialiseerumine. Veresuguluse ja (vana)vanemate-laste suhtekompleksi ühiskondliku tähtsuse tõttu on rahvastiku põlvkondlikud sidemed äärmiselt tugevad ja teevad sedasorti uusadapteerumise, millest need sidemed enamasti ei abista, vaid takistavad, üpris pingutavaks ning aeglaseks. Kogu protsessi jooksul kuulub inimene siserännanute ehk immigrantide hulka ja see rahvastiku osa erineb alati - rohkem või vähem - maa pärisrahvastikust. 

(Kalev Katuse järgi, "Eesti rahvaste raamat"
Eesti Entsüklopeediakirjastus 1999)

EESTI ON KODUKS ERINEVATE RAHVUSTE ESINDAJATELE

1. Põlisrahvastik
2. Rahvus ja vähemusrahvus
3. Eesti rahvuslik koosseis
4. Rahvaloendustest Eestis
5. Eestis registreeritud rahvused
6. Suuremad rahvusvähemused:
 -  venelased
 -  ukrainlased
 -  valgevenelased
 -  ingerisoomlased
 -  juudid
 -  tatarlased
 -  sakslased
 -  poolakad

7. Eesti Vabariigi rahvuspoliitika

8. Eestimaa Rahvuste Ühendus
9. Rahvusseltsid

Kogu tekst printimiseks 

 

 copyright   info@miksike.ee