7 KÜSIMUST JA VASTUST MESILASTE KOHTA

1) MIKS MESILASED NÕELAVAD?

Mesilased lasevad oma astla käiku siis, kui nende pesa ähvardab oht või kui putukale tundub, et ta on lõksu langenud. Loomulikult ei tee mesilane vahet, kas inimene või loom, kes pesale läheneb või sellest möödub, on sõber või röövel. Kahtluse korral saab rahurikkuja igal juhul nõela tunda. Mesilaspere puhul on rünnak kindlasti kõige parem viis end kaitsta, sest eks ole mesi ju armastatud ning toitev maiuspala.

2) KUI OHTLIK ON MESILASE NÕELAMINE?

Astla pisikesest õõnsusest voolab nahasse väike kogus mürki. Suurematele loomadele ning inimesele on mesilase üksik nõelapiste harva ohtlik, kuid juba üksainuski piste on üpris valus. Aga tavaliselt pole mesilased ju üksi, vaid ründavad oletatavat vaenlast hulgakesi. See aga ei pruugi õnnetuseohvrile enam kuigi meeldiv olla, kui teda ründab terve parv vihaseid mesilasi.

3) MIKS SAAB MESILANE OMA ASTELT KASUTADA VAID ÜHE KORRA ELUS?

Nõelav mesilane ei kaitse mitte iseennast. Hoopis vastupidi, mesilasele endale on iga nõelatorge ainus ning viimane tema elus. Kui mesilane pärast torget minema lendab, jääb tema astel ohvri naha sisse. Suurte sisemiste vigastuste tõttu sureb astelt kasutanud mesilane õige pea. Võib öelda, et ta ohverdas enda elu oma rahva heaks. Loomulikult ei tee ta seda teadlikult ja vabatahtlikult. Lihtsalt tema instinkt ütles talle, et ohtlikus olukorras tuleb astel käiku lasta. Niisiis tähendab nõelatorge üksikule mesilasele kindlat otsa, kuid kogu perele on sellest ohvrist suur tulu, kuna nõnda õpivad teised loomad end mesilastest eemale hoidma.

4) KAS INIMESED SUUDAVAD MESILASTE KEELEST ARU SAADA?

Bioloog Karl von Frisch on mesilaste keele mõistatuse lahendanud. Ta jõudis niikaugele järgmiste katsetega. Ta palus oma assistendil paigutada kusagile lähikonda pisikene meeanum ning jäi ise taru juurde. Peagi oli esimene mesilane toidulaua üles leidnud ning naasis tarru. Oma tantsu abil teatas ta ka teistele oma leiust. Teadlane vaatas seda pealt ja mõne aja möödudes läks tal korda dešifreerida erinevate tantsufiguuride tähendus. Kontrollides selgus, et nii meeanuma suund kui ka kaugus oli mesilase poolt teistele teatavaks tehtud ühemeetrise täpsusega.

5) MITU MESILAST PEAB TÖÖTAMA, ET KOGUDA ÜKS KILOGRAMM METT?

Kõnekäänd “virk nagu mesilane” peab mesilaste juures otseses mõttes paika. Ilusa ilmaga on meemesilased alati ametis. Et oma meepauna täis saada, peab mesilane külastama umbes tuhandet õit. Päevast-päeva teeb ta umbes 10 niisugust väljalendu. Et toota üks kilogramm mett, on tarvis 60 000 mesilase päevatööd.

6) KUI PALJU ON ÜHES MESILASPERES MESILASI?

Suures mesilasperes on umbes 80 000 mesilast, kes tarvitavad aastas üle 200 kg mett. Ülejääv mesi säilitatakse kärgedes halvemate aegade varuks. Mesi, mida meie, inimesed sööme, on mesilastelt varastatud. Selleks, et mesilased nälga ei jääks, söödavad mesinikud neid sageli suhkrusiirupiga.

7) KUS PAIKNEB MESILASEMA SÜLEMIS?

Tavaliselt jääb mesilasema inimeste silma eest varjule, sest ta elab taru sügavuses. Kui pereheidu ajal sülem tarust välja lendab, et endale uus elupaik leida, lendab mesilasema sülemi keskel. Emamesilased elavad kuni 5 aastat vanaks, töömesilased aga maksimaalselt kaks kuud. Leskede ehk isamesilaste eluiga on veelgi lühem. Nende ainus ülesanne on emamesilaste paaritamine. Kui see ülesanne on täidetud, surevad nad õige pea või siis viskavad töölised nad tarust lihtsalt välja.

KASUTATUD KIRJANDUS:

*N. Lenz “1000 loomariigi palet”