ALKOHOLI TARBIMISEST 

Alkoholi (ertüülalkohol, etanool) on kasutatud väga ammustest aegadest. Uimastitest on ta tubaka kõrval meile kõige kättesaadavam.

Alkoholi tarbimine väikestes kogustes toob kaasa nähtavaid muutusi organismi talitluses: kõne muutub segaseks, mõttekäigud ei allu kontrollile, ilmneb emotsionaalne labiilsus, koordinatsioon on häiritud. Annuse suurenedes need nähud süvenevad, lisanduvad tasakaaluhäired, oksendamine. Peamised kahjustused tekivad väikeajus ja suurajukoore eesmises osas, mille tagajärjel nõrgeneb mälu ning loogiline mõtlemine. Väheneb oluliselt õppimisvõime ja tähelepanu. Perifeerse närvisüsteemi häired tingivad tundlikkuse languse. Pärsitud saab maks. Tulemuseks on kudede sidekoestumine ja maksa tsirroos. Südamelihas rasvub ja sagedaks muutuvad rütmihäired. Väheneb organismi võime toota suguhormoone.

Alkoholisõltuvust ehk alkoholismi jaotatakse kolmeks staadiumiks. Neid iseloomustavad järgmised tunnused:

Alkoholismi arenemise kiirus ja raskus on seotud vanuse ja varjatud kalduvusega. Alkoholismi lõppstaadiumis võib välja areneda eriline mäluhäire koos nõdrameelsusega, mida iseloomustab võimetus äsja toimunud sündmusi meelde jätta.

Alkoholi mõju sugufunktsioonile

Isegi mõõdukas, kuid sage ja pikaajaline alkohoolsete jookide tarvitamine kutsub esile impotentsuse. Suguvõime kutsub progresseeruvalt puhuti näiliselt kõrgendatud sugulise külgetõmbe foonil. See on seletatav pea- ja seljaajus asuvate sugu tsentrumite hävitamisega alkoholi toimel. Lahanguandmed on näidanud, et alkoholi kuritarvitajatest on 52% mandunud sugunäärmed. See on üheks meeste viljatuse põhjuseks. Uuriti 460 kroonilist alkoholismi põdevat meest kroonilise alkohoolse intoksikatsiooni mõju selgitamiseks sugunäärmete hormonaal- ja generatiivsele funktsioonile. Selgus, et 12,4% neist ei olnud võimelised sigitama lapsi. Kõige enam viljatuse all kannatavad haiged on 30-39 aasta vanuses. Tavaliselt on see just kõige soodsam eluperiood järeltuleva põlvkonna saamiseks. Nimetatud vanuses haigetel on täheldatud peale generatiivse funktsiooni rikutuse ka potentsihäireid mitteküllaldase erektsiooni ja enneaegse ejakulatsiooni näol 

Krooniline alkoholism rikub sugurakkudes toimuvaid ainevahetusprotsesse, muudab sugurakkude valmimise erinevate etappide rütmi ja takistab küpsete spermatosoidide normaalset moodustumist. Alkoholi kuritarvitamise tagajärjel ei ole häiritud üksnes sugunäärmete, vaid ka teiste sisesekretsiooninäärmete tegevus. Kuna ajuripats, neerupealised ja kilpnääre on seotud sugunäärmetega, siis nende kahjustused mõjutavad jällegi sugufunktsiooni.

 Kõige rohkem suguhormoone tekib mehe organismis 25-35 aasta vanuses ning nende hulk veres langeb järk-järgult. Alkohoolikutel algab sugunäärmete tegevuse taandareng hoopis varem, eriti neil, kes hakkasid alkoholi tarbima enne täisealiseks saamist. On iseloomulik, et alkohoolikute seas leidub palju väga nõrga kehaehitusega inimesi, kellel on kõhetud lihased ja kidur karvakasv.

 Ka naistel-alkohoolikutel nõrgeneb sugufunktsioon, tekivad menstruaaltsükli häired ning sageli ka viljatus. On andmeid selle kohta, et naissugunäärmed on samuti alkoholist mõjutatavad nagu meessugunäärmedki. Alkoholi kuritarvitamise tulemusena toimub vahel naiste maskuleerimine, s.t. nad kaotavad naistele omaseid teiseseid sootunnuseid ning omandavad mehelikke jooni: kehavormid kaotavad figuuri ümaruse, hääl muutub jämedaks ja kähisevaks, nahk kortsuliseks ning kestendavaks. Need muutused on seletatavad närvisüsteemi ja sisesekretoorsete näärmete kahjustusega alkoholi mõjul. Kuna naise organism on alkoholi suhtes enam tundlik kui mehe oma, siis organismi kahjustavad muutused ilmnevad naiste juures teravamalt ning seda hukatuslikumalt kanduvad edasi järeltulevale põlvkonnale.

Alkoholi mõju lapse organismile

Liialdamata võib öelda, et kõige suurema kuriteo sooritavad need vanemad, kes ulatavad oma lapsele tema elu esimese pitsitäie alkohoolset jooki.

Võrreldes täiskasvanuga, on lapse organism hoopis tundlikum alkoholi kahjuliku mõju suhtes. Väike laps võib surra 60-70 g korraga joodud viinast, samal ajal on täiskasvanud inimest surmav annus 1-1,5 liitrit. Täiskasvanud tugeva mehe "norm" - 100-150 g viina, on surmav 6-8 aastasele lapsele. Isegi ühekordne, suhteliselt väikese alkoholiannuse joomine, võib lapsel esile kutsuda tugeva joobe. Näiteks kaheksa-aastane terve poiss, kes jõi veerand klaasi kanget punast veini, oli mõne minuti pärast raskes joobeseisundis. Ta ei seisnud jalgadel ning polnud enam võimeline rääkima. 

Alkohoolsete jookide tarvitamine varases eas kutsub esile haiguslikke muutusi veres ning rikub normaalset ainevahetust. Selle tulemusena tekib kehvveresus, pidurdub kasv ja üldine areng. Alkohol mõjub kahjulikult valgetele verelibledele. Need kaotavad võime võidelda haiguse tekitajatega. Sellepärast lapsed, kes tarvitavad alkohoolseid jooke, põevad oma eakaaslastega võrreldes hoopis sagedamini nakkushaigusi ning taluvad neid harvemini. Alkoholi toimel tekivad lastel siseelundite rasked haigused. Lapseeas on eriti kergesti kahjustatavad seedeelundid, magu ja soolestik. Alkohol ärritab mao ja soolestiku limaskesta ning kutsub esile nende tegevuse pikaajalisi häireid. Selle tulemusena on häiritud toitumisprotsess, organism muutub kurnatuks ning kasv pidurdub. Kõige hullemaks kohaks lapse organismis, mida alkohol kõige julmemalt kohtleb, on kesknärvisüsteem - eeskätt peaaju. Lapse peaaju on arenevas olekus ning talle on hädavajalik saada rikkalikult toitaineid. Lapse peaaju õrn veerikas kude imab endasse kergesti alkoholi, mis hävitab närvirakke. Seepärast alkohoolsete jookide joomine lapse- ja noorukieas toob endaga kaasa sügavaid haiguslikke muutusi kesknärvisüsteemis. Need lapsed, kes on varajasest east peale harjunud jooma veini, õlut ja teisi alkohoolseid jooke, kaebavad sageli peavalude üle, magavad rahutult ning väsivad kiiresti. Mis aga kõige hirmsam - neil areneb kiiresti võitmatu tung alkoholi järele. Lastel, kes on harjunud enne kümnendat eluaastat, areneb krooniline alkoholism väga kiiresti ning see kulgeb raskekujuliselt. Näiteks on kirjeldatud kroonilise alkoholismi juhtumit üheksa-aastase poisi puhul, kes 8-aastasena juhuslikult sai maitsta puskarit ning pärast seda elas üle meeldivat lõbususe tunnet. Kuna poiss elas vanaisa juures, kellel oli kogu aeg puskarit kodus, siis ta hakkas seda tasapisi jooma ning harjus sellega ruttu, umbes kahe kuu jooksul. Alkoholi tarvitamine võib lastel esile kutsuda haigestumise epilepsiasse.