Ilmaennustamine

Koostajad: Aet ja Kärt Saar

 Sissejuhatus

Juba õige vanal ajal tehti katseid ilma järgmiseks päevaks ja isegi pikemaks ajaks ette ennustada. Kuid vaatamata sellele, et niisuguse ilma ennustamise katsed õige vanad on ja paljud teadlased seda kaua uurinud, ei suuda teadus ikka mitte kunagi eksimatult ilma ennustada. On leitud, et kõik ilmamärgid pole üheväärtuslikud: mõne põhjal on võimalik ilma ennustada suurema täpsusega, kui teise põhjal. Ainult ühe või kahe ilmamärgi järgi on peaaegu võimatu ilma ennustada. Eriti kui need kuulutavad erinevat ilma. Ilma ennustamine oli vanasti niisama tarvilik, kui praegusel ajal. Ainult ei olnud raadiot ega telerit, kust päeva jooksul mitmel korral ilmateadet öeldakse ega ka ajalehte, millest ilmaennustust lugeda. Igaüks pidi ise oskama ilma ette arvata.

Ja arvaski, kõikvõimalike märkide järgi. Tänapäeval ennustatakse ilma siiski põhiliselt tehislikult. Kosmoses olevad tehiskaaslased teevad pilte ja jälgivad ilma. On ilmaennustamisjaamad, kus jälgitakse ilma tehislikult.

 

Vanarahva tähelepanekuid:

  • Kui kukk laulis õhtul tähendas, et tuleb teist ilma.
  • Pääsukesed lendasid madalalt- head ilma loota ei olnud.
  • Kui pole talve talve ajal, pole ka suve suve ajal.
  • Mida rohelisem on vikerkaar, seda rohkem sajab vihma.
  • Mida selgem on vikerkaares punane värv, seda rohkem tuleb tuult

 Vanasõnu ilmaennustamise kohta:

  • Ammukaar joob udu, aga vikerkaar joob vett.
  • Täna norutab, homme sorutab.
  • Mustad pilved muidu käivad, savikarva sajavad.
  • Eha puhub- hea ilm, koit punab- kuri ilm.
  • Kargaja tuul toob kurja ilma.
  • Idatuul ei jäta itkemata.
  • Loodetuul on taevaluud.
  • Langeb udu- tuleb kuiva, tõuseb udu- tuleb vihma.
  • Uus kuu- uued ilmad.
  • Kui jüripäeva öösel on öökülm, siis on külma veel nelikümmend päeva.
  • Mida aprill ehitab, seda mai lahutab.
  • Kui kuuskede nõelad lumele kukuvad, siis on sula tulemas ja kevad kah.
  • Käiakse enne jüripäeva särgiga, käiakse peale jaanipäeva kasukaga.
  • Kui vares enne küünlapäeva pesa teeb, läheb lumi enne maarjapäeva ära
  • Ei tali jää taevasse ega suvi soosse.
  • Enne tuleb seitse talvet, kui päris tali tuleb.
  • Kui toomapäev tuiskab, tuiskab talve läbi.
  • Kured lähvad: kurjad ilmad, haned lähvad: hallad maas, luiged lähvad: lumi taga.
  • Suvel on suured silmad, talvel on pikad hambad.

  

Kuidas loomad ilma ennustavad.

 

Ilmaprotsessid on keerukad. Mõnikord ei oska ilmajaamadki ilma päris täpselt ära ennustada. Loomad tunnevad ilma muutumisi paremini kui inimesed.

MESILASED

Kui on lähenemas raju, siis ei lenda mesilased mett korjama vaid sumisevad tarus. Kui mesilased õhtul veel mett korjavad siis see tähendab, et järgmine päev tuleb halb ilm. Kui nad aga varakult meekorjamise lõpetavad, siis on tulemas päiksepaisteline ilm.

SIPELGAD

Äikese või tugeva vihma eel peidavad sipelgad end oma pesadesse. Kui tulemas on vihmane ilm, siis on sipelgapesa ühtlane ja sile. Kui aga on tulemas kuiv ilm, siis on sipelgapesades väikesed augud.

ÄMBLIKUD

 

Ämblikud korjavad saju lähenemisel oma võrgud ära. Kui torm hävitaks võrgud, siis ei saaks enam saaki püüda, ning toiduta poleks võimalik uusi võrke kududa.

KAJAKAD

Kõige paremateks ilmaennustajateks on kajakad. Kui kajakad lauglevad õhus, siis nad kasutavad ära õhuvoolusi, mis kerkiva sooja vee kohalt üles ja see toetab nende tiibu. Kui vesi on õhust soojem, siis on õhurõhk madal ja on oodata ilmamuutusi. Kui kajakad istuvad veepinnal, siis on neil raske õhus lauelda. Õhk on veest soojem, õhurõhk kõrge- hea ilm püsib. Siis, kui kajakad kõnnivad rannal, siis see tähendab tormi. Tormi ajal uhuvad suured lained kajakatele midagi söödavat rannale ja kajakad lähevad seda kohe otsima. Seda, kuidas kajakad tormi ette ennustavad seletavad teadlased kahte moodi. Ühed väidavad, et nende luud, mis on seest õõnsad, hakkavad valutama. Teised teadlased aga, et nad kuulevad kaugeid võnkeid, mida inimkõrv ei taba.

MEDUUSID

 

Meduusid tunnevad kõige paremini tormi lähenemist. Nendel on selleks eriline kõrv, mis kuuleb mingisugust erilise sagedusega heli, mida teised loomad ega inimesed ei kuule. See kõrv on tegelikult ovaalne kest, mis on vett täis.

 

Ilma ennustamine eelmise talve või suve järgi.

Vanarahvas on ilma ennustamisel väga kindel. Väga mitmekesised vanasõnad näitavad, et seda ülesannet peeti isegi õige kergeks. Vanarahvas uskus ja usub veel praegugi, et suvi käib talve järgi. Kuidas talv nõnda suvi: kui talvel on külm ja selge, siis suvel on soe ja kuiv. On aga talvel soe ja tuisune, siis on suvel külm ja vihmane. Mida külmem on veebruar, seda soojem on suvi. Nii näib rahvas arvavat, et aasta jooksul peame teatava hulga soojust saama. Kui talvel saame seda rohkem kui harilikult, siis suvel on meil sellevõrra jahedam. Tegelikult on väga raske talve ja suve vahel niisugust seost leida. Päriselt on seosed talve ja suve vahel vastupidised vanarahva arvamistele. Enamasti on nii, et mida soojem talv, seda soojemat suve on ka oodata, ning külmale talvele järgneb ka tavaliselt jahe suvi. Sooja suve all tuleb mõista niisugust suve, kui juunist septembrini on õhutemperatuur tavalisest kõrgem. Külmaks talveks võib aga nimetada talve, kus novembrist veebruarini on keskmisest madalam. Harilikult ei tule pehmed talved üksikult, vaid neid järgneb üksteisele mitu, eriti veel siis kui pole pikka aega pehmeid talvi olnud. Pehme talv on tavaliselt külmast talvest pikem. Ta ei alga mitte detsembris, vaid juba novembris ja kestab kuni aprillini. Mida pehmem detsember, seda soojem juuni. Tavaliselt toovad põhja- ja idatuuled kuiva, lõuna- ja läänetuuled aga sadu. Ka esimese äikese järgi võib ilma ennustada. Kui esimene äike tuleb põhjast, siis on oodata sooja suve, kui aga lõunast, siis külma suve.

Ütlusi ja vanasõnu ilmaennustamise kohta:

  • Kui noor kuu tuleb, siis muutub ilm.
  • Uus kuu toob uued ilmad.
  • Keskmiselt külmale talvele järgneb jahe suvi.
  • Kui noore kuu ajal vali põhjatuul puhub, siis on sadu ja külma oodata.
  • Väga pehmele talvele järgneb soe suvi.
  • Keskmiselt pehmele talvele järgneb loodetavasti soe suvi.

Ilmamõõteriistad

Paljudes maalima paikades on ilmad väga muutlikud. Inimesed, kes on elukutselised meteoroloogid, uurivad ilmastikku ja püüavad teada saada milline võiks olla lähipäevade ilm. Oma tööks vajavad nad mõõteriistu temperatuuri, niiskuse ja õhurõhu mõõtmiseks, sest ilm on nende elementide koosmõju tagajärg.

 Termomeeter

 

Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termomeetrit. Selle põhiosa on piiritust või elavhõbedat sisaldav toruke. Soojenedes vedelik paisub ja kerkib. Mida kõrgem on temperatuur, seda kõrgemale vedelik tõuseb. Mõõdik, mis on toru all, näitab kraade.

Märg ja kuiv klaastermomeeter

Õhuniiskust mõõdetakse kahe klaastermomeetri abil. Üht neist ümbritseb märg riie, teist aga kuiv. Kui õhus on vähe niiskust, aurab vesi riidelt ära. Aurumine jahutab termomeetrit, ning selle temperatuur langeb kuiva termomeetri näidust madalamale. Kahe termomeetri näitude erinevus näitabki õhu niiskusesisaldust.

 

Sademetemõõtja

 

Sademeid (vihma, lund, lörtsi või rahet) mõõdetakse sademetemõõtjaga, millesse kogunenud vesi valatakse pärast mõõteklaasi ja mõõdetakse.

 

 Baromeeter

 

Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Üks baromeetri tüüp on aneroidbaromeeter, millel on numbrilaud ja osuti, mis õhurõhu muutumisel hakkab liikuma. Ta mõõdab õhurõhku hektopaskalites (hPa) või millibaarides (mbar).

 

Tuulelipp

 

Tuulelipp näitab tuule suunda. Nooleots näitab seda suunda, kust tuul parajasti puhub.

 

Anemomeeter

 

Anemomeeter mõõdab tuule kiirust. Tiivik püüab tuult ja hakkab pöörlema. Mõõtur registreerib pöörlemiskiiruse.

 

 Kasutatud kirjandus

 

1. Carol Varley ja Lisa Miles. "Laste geograafia entsüklopeedia".
2. Heljo Haavel "Eesti vanasõnad".