Juttselg - kärnkonn

Kõre ehk juttselg - kärnkonn on meie kärnkonnadest kõige väiksem. Jässaka keha ja krobelise nahaga konnal ilutseb seljal särav - kollane pikitriip. Lühikeste jalgade tõttu liigub kõre ronides või joostes. Ta on videviku ja ööloom, sellepärast tuntakse kõret pigem hääle järgi. Ta kõriseb pidevalt krrr - krrr meenutades öösorri laulu. Vaikse ilmaga kostub heli mitme kilomeetri kaugusele.

Kärnkonnad on kuivamaaliigid, vajavad vett ainult sigimiseks, talvituvad maal, kändude all, urgudes, pragudes. Kahepaiksed vajavad teiste organismide olemasolu. Nad on õgivad loomad, püüavad kugistada kõiki, kellest jõud üle käib. Kuid nad on üsna abitud, kuna neil puuduvad pealetungi ja kaitse vahendid. Nad on arad loomad, esimesel võimalusel poevad peitu. Siiski on kõredel mürginäärmed ja kaitsevärvus. Nad elavad igaüks omaette ega tee liigikaaslastest väljagi.

Kogunevad kokku ainult paljunemiseks. Side vanemate ja järglaste vahel puudub. Kudemise ajal on ükskõiksed veekogude valiku suhtes. Tihti kuivavad kudu jaoks valitud ajutised loigud ära. Oma vastsest ei tee nad väljagi. Nii on kullesed kaitseta ja satuvad kalade, kurgede, madude jne saagiks. Kuna järglasi on palju, ei lõpe konnad otsa. Kuid halbades tingimustes arvukus kõigub tugevasti.

Päeval on kõret raske leida, sest ta peidab end mullasse kaevates või kivi all. Elada meeldib neil tasastel, liivastel pehme pinnasega, päikeselistel aladel. Kudemiseks vajavad nad laugete kallastega väheste taimedega veekogusid. Nii ongi kõred rannaalade ja väikeste meresaarte konnad. Viimastel aegadel on kõred asunud elama ka mahajäetud liiva- ja kruusakarjääridesse.

20. sajandi alguses oli kõre tavaline Lääne-Eestis, Pärnumaal ja saartel. Alates 70.- 80. aastatest on nende arvukus hakanud kiiresti langema. Selles on süüdi ikka inimene, rannaniidud hakkavad võsastuma, sest loomi ei peeta enam nii palju.

Matsalu kandis ja Pärnumaal on siiski ka häid uudiseid. Meie kandi rannaniidud on hästi hooldatud, sest kohalikud talunikud karjatavad hea meelega oma loomi rannas, neile makstakse ka selle eest.

Nüüd on hakatud kõrele kaevama sobivatesse paikadesse nn. paljunemistiike. Eelmisel sügisel tehti Matsalu LKA mitmes paigas Ilona Lepiku valitud kohtadesse tiike. Kumarilaiul olid suvel lausa tiigikaevamise talgud. Lõunarannale Näärikivide juurde tehti 2 tk, Liustemäe tee äärde 3 tk, Saare mäelähedale 3 jne.

Sel kevadel tuuakse kulleseid lähimatest kudemiskohtadest, nt Vatla kruusakarjäärist. Rahaliselt toetab selliseid projekte Taani riik. Sest mujal Euroopas on konnade elutingimused palju halvemad ja neid kaitstakse igati. Ehk saab siit paljundusmaterjali.

Meie kõre e juttselg-kärnkonn on kantud Eesti punasesse raamatusse ja kuulub II kategooriasse kaitstavate liikide hulka. Loodan varsti näha, kuidas nad meie kooli lähedal kasvavad ja järgmisel kevadel ehk juba laulavad ka.

Kirsi Loide, IV klass, Metsküla Algkool, 10.04.2001.