Kunst 17-19 sajand
Referaat 
Kaidi

Barokk

Kasvas välja renessansist. Taotleb rahutust ja liikumist, vormide mitmekesisus ja kontrast, millega
käsikäes motiivide ja detailide ülekuhjamine. Eur. riikides monarhia, seega absolutism. Kodusõjad.
Kunst jaotatud üldiselt kolmeks:
1) Riigid, kus absolutism valitses käsikäes katoliiklusega. Näiteks Habsburgide dünastia maad: Itaalia,
Belgia, Hispaania.
2) Riigid kus usk allub absolutismile. Näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Põhja-Saksamaa. Pildid tehti
põhiliselt õukonna tellimusel.
3) Piirkond, mille keskmeks kapitalistlik ja protestantlik Holland.
Stiilipuhtale barokile vastavad ainult 1. rühma maad. Baroki sünnimaaks on Itaalia ja baroki
keskuseks Rooma. Kunstnikud said suuri tellimusi. Kajastuvad sõjad ja vastuolud. Tähelepanu tunnetel.
Barokkstiil valitses Euroopa kunstis umbes aastatel 1600-1750. Sõna barroco tähendas portugali keeles
algselt korrapäratut pärlit ja sai esialgu uue stiili pilkenimetuseks. Barokk (kui ka rokokoo) oli
eelkõige kuningate ja õukondade ning üldse ülikute kunst. Selle ülesanne oli rõhutada valitsejate ning
katoliku kiriku hiilgust ja vägevust; seetõttu on barokk-kunst pidulik, uhke ja toretsev. Barokk ei
levinud Euroopas siiski ühtlaselt. Kõige stiilipuhtamal kujul esines barokk-kunst Itaalias, Flandrias,
Hispaanias, Portugalis ja osaliselt ka Prantsusmaal. Inglismaal ja Hollandis jäi barokne toredus
võõraks, seal levis baroki rahulikum, tasakaalukam suund. Barokk oli esimene Euroopa kunstistiil,
mille mõju ulatus ka kaugemale, eeskätt Euroopa kolooniatesse Ameerikas. Barokk-kunst omandas igal
maal pisut omanäolise ilme.
Itaalias sündis barokkarhitektuur. Barokset ehituskunsti iseloomustavad rohked detailid, sirgete
joonte vältimine, hoonete keerulised põhiplaanid. Valguse ja varju mäng eenduvatel ja taanduvatel
hooneosadel ning rikkalikel skulptuursetel kaunistustel jätsid ehitistest maalilise rahutu mulje.
Armastatud detailid barokkarhitektuuris olid spiraaltaolised kaunistused- voluudid, keeridsambad,
ovaalsed aknad. Baroki ajal ehitati palju losse ja kirikuid. Kirikud. Mindi üle ladina ristile.
Kirikud muutusid pikkadeks. Nelitise kohal kuppel, mille alla jäid aknad. Lõuna- ja põhjatiivas
kabelid. Tähelepanu maalidel ja skulptuuridel. Skulptuurid muutusid võimsateks ja tunnetasid enda
ümber ruumi ning vabadust. Nende eesmärgiks muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel tohutult
dekoratsioone. Lopsakas fassaad. Kirik kahekordne ja fassaad varjas kupli, jättes suursuguse
mulje. Voluut seob korruseid. Fassaadi pind dünaamiline, rahutu. Valguse ja varju mäng. Hakkasid
kujunema terviklikud ansamblid lossidest ning neid ümbritsevatest parkidest koos purskkaevude, tiikide
ja terrassidega. Väga rikkalikult olid kaunistatud baroksed siseruumid. Sisekujunduses armastati
seina- ja laemaale, kasutati hinnalisi materjale, rohkesti kulda. Koos toretseva, kuid raskevõitu
mööbliga mõjuvad baroksed ruumid raskepärastena.
Hispaania barokk- kunst väljendas siiraid ja sügavaid usundeid. Eriti skulptuur, kus suurema
loomutruuduse saavutamiseks pandi pühakujudele selga riided ning näole klaaspärlitest pisarad.
Madalmaades, varem ühtse terviku moodustanud, arenesid nüüd poliitika kui ka kunst 17. sajandist
alates erinevalt. Katoliikliku Hispaania võimu alla jäänud Flandrias (tänapäeva Belgia) õitses
suurejooneline ja rikkalik barokk- kunst. Keerukad poosid väljendasid hoogsat liikumist, kirglikku
võitlust ja tundepaatost. Maalis pidi seega kõik olema äärmuslik, viimse võimaluseni pingestatud – see
oli ideaal, mida katoliitlikud ideoloogid nõudsid kunstilt. Flaami kunst elas – ilmselt Hispaania
mõjul – täiel sõõmul kaasa ajastu vaimuga. Kuulsaim Flandria maalikunstnik ja tuntumaid barokk- kunsti
esindajaid üldse on Peter Paul Rubens (1577- 1640). Tema enamasti suuremõõtmelistel maalidel on näha
barokse maalikunsti kõige iseloomulikumad jooned: hoogne liikumine, rahutud poosid, tugevad ja erksad
värvid.
Hollandis oli barokk- kunst teistsugune kui Flandrias. Kodanliku revolutsiooniga tekkinud vabariigis
algas majanduslik ja kultuuriline õitseng. Kokkuhoidliku ja asjaliku loomuga kodanlane põlgas tarbetut
luksust ning eelistas enda ümber näha kunsti, mis kajastas talle lähedast elulaadi. Hollandi
kunstnikud andsid oma väikesemõõtmelistel maalidel edasi igapäevaseid rahulikke argitoimetusi. Väga
hoolikalt ja loomutruult maalitud natüürmortidel, kus kujutati mitmesuguseid esemeid, kajastus
majanduslik heaolu. Hollandis valitses reformatsiooni järel protestantism, täpsemalt selle haru
kalvinism, mis eelistas lihtsa kujundusega kirikuid ega armastanud pühapilte. Selle aja kuulsaim
hollandi kunstnik ja kunstiajaloo suuremaid nimesid läbi aegade on Rembrandt (1606- 1669). Tema
soojades kuldpruunides toonides, peente värvivarjunditega maalid võluvad suure sisemise sügavuse ja
hingestatusega.
Prantsusmaa barokkarhitektuuri tuntud näiteks on Pariisi lähedal asuv Versaililes' loss, millest sai
absolutistliku kuningavõimu hiilguse ilmekas kehastus. ,,Päikese kuningas" Louis XIV käsul rajatud
suurejooneline lossi- ja pargikompleks on olnud eeskujuks paljudele valitsejatele kogu Euroopas. Lossi
suhteliselt vaoshoitud välisilmele vastandusid luksuslikud, toretsevad siseruumid. Kujunditeks pügatud
puude- põõsastega ja mustritena mõjuvate lillepeenardega park tähistas prantsuse stiilis
pargikujunduse sündi.
Saksamaa ja Austria. Saksamaa oli üle elanud 30-aastase sõja. Mõlemas riigis hakati rajama
luksuslikke parke ning suurehitisi. Parkides olid purskkaevud.
Venemaa. Peeter I kutsus mujalt ehitajaid, et need Peterburgi üles ehitaksid. Hollandi ja Saksamaa
eeskujul ehitati Venemaale Talvepalee. See on ilus - suur ja valge. Peeter I lasi ehitada oma naisele
Kadrioru lossi.


Rokokoo



Barokk- kunstist kasvas välja uus stiil- rokokoo, mille lühike, ent hiilgav õitseaeg haaras umbkaudu
aastad 1730- 1780. Erinevalt baroki raskepärasest toredusest oli rokokookunst kergem, õrnem,
mänglevam. Stiili nimetus tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähistab rokokoo- kunstis
armastatud merekarpi meenutavat kaunistust. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal,
mujal Euroopas levis see vähem. Kõige ilmekamalt avaldub rokokoostiil sisekujunduses ja kunstkäsitöös.
Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja
kergesisuliste maalingutega. Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis.
Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid,
väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid. Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat,
helesinist. Rokokoostiilis ruume täiendasid mitmesugused luksusesemed ja armsad iluasjakesed.
Eurooplastele uudsest materjalist portselanist valmistatud ka uusi esemeid- serviise tee ja
kohvi jaoks. Moes oli kõik hiinapärane, sest seda kauget ja põnevat maad õpiti just sel ajal
Läänemaailmas lähemalt tundma. Rokokoo oli selgelt õukonna ja aadli kunst. 18. sajandi keskel oli
Prantsusmaal kuningas Louis XV. Tema õukond, kuninga endaga eesotsas, oli tuntud oma pillava ja
lõbuhimulise eluviisi poolest. Muretut jõudeelu nautiv õukondlane muutis peeneks ja viimistletud
kunstiks kõik eluvaldused- alates rõiva- ja soengumoest ja lõpetades seltskondliku käitumisega.
Rokokookunst oli kerge, rõõmus ja mänglev nagu õukonnaelu, millest ta oli sündinud. Rokokoo ajastul
sündis uus stiil ka pargikujunduses. Inglise stiilis park püüab looklevate teeradade ja korrapäratult
asetsevate puudesaludega jätta muljet vabast ja puutumatust loodusest. Rokokoolikku vaimu väljendas
oma maalides hästi prantsuse kunstnik Antoine Watteau (1684- 1721). Tema romantilise meeleoluga töödes
võib näha hästiriietatud mehi ja naisi vestlemas, tantsimas, musitseerimas kauni maastiku taustal. Maalidest justkui õhkuks igatsust armastuse järele.
Arhitektuur. Rokokoo arhitektuur on suunatud interjöörile. Loobuti sammastest ja teistest rasketest
elementidest. Kasutati peegleid ja seinad olid värvitud heledaks. Pikuti ja laiuti tulid liistud,
millel olid kullatud ornamendid. Kasutati palju orvandeid, taimemotiividega. Oli tunda Aasia mõjutusi.
Hiinast toodi portselani ja nipsasju.
Skulptuur. Portselanist pisiplastika. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Mehed ei
olnud rokokoo ajal mehelikud. Naistel olid suured seelikud.
Maalikunst. Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Piltidel lebavad naised
ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja
maalikunst ning rahvalik kunst.



Klassitsism



Toretsev barokk ja mänglev rokokoo kaotasid oma tähtsuse koos absolutistliku kuningavõimu kukutamisega
Prantsusmaal. Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka
kunst. Aastatel 1770- 1830 Euroopa kunstis valitsenud stiili, mis püüdis jäljendada antiikkunsti,
nimetatakse klassitsismiks. See on viimane stiil, mis haaras üheaegselt kõiki kunstiliike, rõhutades
reeglipärasust ja tasakaalu, lihtsust ja selgust. Samu põhimõtteid, küll oma vahenditega, väljendavad
klassitsismiaja kirjandus ja muusika.
Klassitsistlik kunst oli oma sünnimaal Prantsusmaal seotud revolutsiooniga, kajastades ümberkorraldusi
ühiskonnas, ülistades vabariiki, inimese allumist riigile, kodanikuvaprust ja kohusetunnet. Kui
vabariigist sai keisririik, pidi kunstis väljenduma Napoleoni võimsus ja Prantsusmaa suurus.
Klassitsistlik kunst leidis sageli oma ainestiku antiikmütoloogiast ja - ajaloost, kuid selles peitus
vihjeid ka kaasajale. Kunsti abil püüti inimesi õpetada ja kasvatada. Kunstnikud pidasid kinni
kindlatest ilunormidest, mis andis klassitsistlikule kunstile mõistuspärase ja kaalutletud ilme.
Hiljem hakkasid liiga ranged ettekirjutused kunsti arengut takistama. Klassitsismist kasvas välja
elukauge akadeemiline kunst.
Selgelt ilmnes klassitsism Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal, Venemaal, kuid jõudis Euroopast
kaugemalegi.
Arhitektuur. Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis. Levinud võtteks
oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis
sammastele toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid
või taandusid õige vähe. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad
klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme.
Sisekujundus. Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu
liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad- pilastrid.
Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud- girlandid ning kunstipäraselt
kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal
ampiirstiiliks nimetatakse, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus. Punakaspruunist
mahagonipuidust ampiirmööblit, mis oli eriti armastatud Napoleoni- aegsel Prantsusmaal, ehitasid
rohked pronksilustused, mis olid laenatud Idamaade ja Rooma keisririigi aegsest kunstist.
Maalikunst ja skulptuur. Klassitsistlik maalikunst armastas lihtsust ja selgust kujutamislaadis, ülevust
ja õpetlikkust teemades. Kuna antiikskulptuuri tunti hoopis paremini kui sama ajastu maalikunsti,
meenutavad inimesed klassitsismiaja maalidel oma selgete vormide ja rõhutatud piirjoontega pigem
skulptuure. Värvidele pöörasid kunstnikud vähe tähelepanu, need olid tihti tuhmid, varjunditeta.



Romantism


19. sajandi esimestel kümnenditel olid mitmed Euroopa riigid haaratud rahvaliikumistest võõraste
võimude või omamaiste rõhujate vastu. Rahulolematus kaasajaga, uute eeskujude ja ideaalide otsimine,
kangelaslikkus, mis seda ajajärku iseloomustavad, kajastus ka kunstis.
19. sajandi esimese poole vaimuelu suunaks oli romantism, mis ilmnes nii kunstis, kirjanduses kui
muusikas. Vastukaaluks valgustusaja liigsele mõistuspärasusele rõhutasid romantikud tunnete tähtsust,
hindasid vabadust ja isikupära.
Romantismile on omane kriitiline, st arvustav suhtumine oma kaasaega; huvi ajaloo, religiooni ja
kaugete maade vastu; ainestiku leidmine rahvaluulest, legendidest, saagadest jt kirjandusteostest.
Kujutav kunst. Romantism avaldub eelkõige maalikunstis ja graafikas, vähem skulptuuris. Romantism
hülgas klassitsistliku kunsti korrapära, lihtsuse ja selguse. Kuid romantismil pole rangeid
vormitunnuseid, tähtsaim on tundeväljendus, mille meeleolud ulatuvad õrnast nukrusest üleva
kangelaslikkuseni. Enamasti õhkub romantismiaja maaliteostest rahutust, jõudu ja liikumist. See
saavutati pildi ülesehituse ehk kompositsioonivõtetega ning valguse ja varju teravate kontrastidega.
Romantiline meeleolu võib avalduda aga ka väga rahulikes ja õrnades piltides. Kui klassitsistlikud
maalijad pöörasid värvile vähe tähelepanu ja nende maalid olid nagu viimistletud värvilised
joonistused, siis romantikud armastasid maalida erksate värvide ja hoogsate pintslilöökidega.
Romantism levis kõikjal Euroopas, kõige ilmekamalt väljendus see Prantsusmaa, Saksamaa ja Inglismaa,
ka Venemaa kunstis.
Arhitektuur. Ka 19. sajandi ehituskunstis kohtame minevikuihalust ja romantilist vaimu. Kiires tempos
arenevad tööstus ja tehnika viis uute hoonetüüpide- tehaste, büroohoonete, raudteejaamade-
ehitamiseni. Uut ühtset arhitektuuristiili aga välja ei kujunenud ja nii tuli uute ehitiste vormid
laenata minevikust.
Kujunes välja teatud seaduspärasus: uute kirikute arhitektuuris eelistati keskaegset romaani või gooti
stiili. Teatritele, pankadele ja teistele esinduslikele hoonetele valiti sageli suurejooneline barokk.
Tihti aga kasutatakse ühe ehitise juures mitmeid stiile.


Kasutatud kirjandus:
Tõnu Tannberg, Mati Laur, Ülle Tarkiainen, Olaf Klaassen, Allan Espenberg, Sigrid Abiline, Toivo
Jullinen "UUSAEG" 8. klassile
natuke kasutasin ka Interneti, aga ma neti lehekülge ei mäleta.