Lagled ja talunikud

Valgepõsklagled (Branta leucopsis) tulevad meile kevadel Inglismaalt ja Hollandist. Meil peatuvad nad Lääne-Eestis ja saartel, põhiliselt Matsalu lahe ääres. Tavaliselt saabuvad nad aprilli teisel nädalal ja lahkuvad 25. maiks.

Eesti rannikualad on neile üks toitumis- ja puhkepaik. Edasi lendavad nad üle Soome põhjapoole Polaar-Uuralini, Teravmägedele ja Ida-Gröönimaale. Selle teekonna ajal nad vahepeatusi ei tee, mistõttu tulevad linnuhuvilised (enamasti soomlased) neid just Eestisse vaatama.

Valgepõsklagle on üks Lääne- Eesti probleemsemaid linde, sest ta kahjustab põllumeeste vilja- ja heinasaaki. Aga nad on ka kasulikud, sest nad väetavad sellejuures põldu, kuigi kahjustused on suuremad kui kasu väetamisel, kui pika aja jooksul vihma ei saja.

1994. aasta kevadel võeti vastu kaitstavate loodusobjektide seadus, millega kehtestati: metoodiline juhend laglekahjustuste määramiseks ning määrati kindlaks laglede poolt tekitatud kahju hüvitamise kord. Meie riik pole nii rikas, et kõiki kahjustusi hüvitada. Kahju hüvitusi makstakse enamasti mitte täies mahus, vaid siis, kui kahjustused on suured või keskmised, saagi kadu u. 20%. Talunikud peavad kohale kutsuma Keskkonnainspektsioonist eksperdi, kes kahjud hindab ja kirja paneb.

Euroopas on laglede küttimine keelatud. Kuid 1997. aastal lubati Saaremaal, Hiiumaal ning Vormsil piiratud arvul laglesid küttida väljaspool kaitsealasid.