Maailma loodusimed

LATIMEERIA (India ookean)

 

 

Latimeeria on ainus nüüdisajal teada olev vihtuimne kala.

Selle ürgse kala fossiile leidub laialdaselt, kuid elavaid isendeid on püütud üksnes Komoori saarte vetest Aafrika idaranniku lähedal

 

                                                               

             

Devoni ajastul 400 miljonit aastat tagasi elas maailma madalates ookeanides grupp selgroogseid kalu, keda tuntakse vihtuimsete nime all. Fossiilide andmed näitavad, et neid 20-30 cm pikkusi kalu esines suurel arvul. Arvatakse, et nad surid välja kriidiajastu lõpul 70 miljonit aastat tagasi - samal ajal, kui dinosaurusedki. 1938. a. tõmbas üks Komoori saarte kalamees Madagaskari loodetipu lähedal võrguga välja imeliku kala, millist ta polnud varem näinud. Kala lagunes kuumuses kiiresti. Seda hakkas uurima teadlane Marjorie Courtenay-Latimer. Uurimisel ei tekkinud kahtlustki, et see kala oli vihtuimne ehk coelacanth, kelle kohta arvati, et ta on juba 70 miljonit aastat tagasi välja surnud. Kala hakati nimetama uue avastaja auks Latimeria chalumnae. Pärast esimest leidu saadi 1952. a. traalimisel ka teine ning mitmed hilisemad on kõik püütud samadest sügavatest vetest Lõuna-Aafrika idaranniku lähedalt Mosambiigi ja Madagaskari vaheliselt alalt.

 

                                            

Marjorie Courtenay.Latimer

 

Latimeeria on suur lihav kala. Ta on kaetud raske tumesinise soomusega. Teda iseloomustavad paaris vihtuimed ja kolmevihtne saba. Nad on üle 1,8 m pikad ja kuni 81 kg rasked. Nagu eellasedki, toitub ka latimeeria teistest kaladest. Tema lõugu ääristab rida väikesi hambaid, mis on kohanenud saagi püüdmiseks ja selle tervelt allaneelamiseks. Kõik siiani püütud isendid on kätte saadud 70-400 m sügavuselt, eranditult Mosambiigi väinast. Selline oletatavalt territoriaalne piiratus

on salapärane ning tõstatab küsimuse, miks leidub kala üksnes selles kohas või ehk ootab ta mujal lihtsalt avastamist. Teda peeti surnuks, aga ta ilmus välja elava ja tervena justkui kadunud poeg. ootab ta mujal lihtsalt avastamist. Teda peeti surnuks, aga ta ilmus välja elava ja tervena justkui kadunud poeg.  

                          

 

VEEST MAALE ÜMBERASUMINE

Võib üksnes oletada, mis sundis veekeskkonnas elamiseks edukalt kohanenud loomi maapinnale ümber asuma, kuid devoni ajastu lõpuks 380 miljonit aastat tagasi olid arenenud esimesed kahepaiksed- vihtuimsed kalad. Evolutsiooni jooksul tuli neil ületada mitmeid tõkkeid: vee üleslükkejõu kadumisel muutus probleemiks maa külgetõmbejõud, hingata tuli õhku ja siiski hoida hingamispinnad niisked, paljunemisel tuli kaotada sõltuvus veest. Toimus palju muutusi skeleti ja lihaste ehituses ning arenesid kopsud. Tänapäeval peamiselt jõgedes ja järvedes leiduvad kopskalad hingavad õhku, kasutades selleks kohanenud õhupõit, kusjuures nad pole viimase 150 miljoni aasta jooksul muutunud.

 

KASUTATUD KIRJANDUS:

*EE köide 5

*Maailma loodusimed

*www.dinosaurier-interesse.de/.../ di-y28.html

*www.pbs.org/wgbh/ nova/fish/letters.html

*www.palaeos.com/.../ 140.100.html

 

 

EVELIN VIKS