RAVIMTAIMED

Referaat

Eveli Adams
8. klass

SANGLEPP (Alnus glutinosa):

Lisaks veel rahvapärased nimed must lepp, emalepp, soolepp, seatamm.

Kasvab peamiselt niisketes metsades, jõeservades ja puisniitudel. Sanglepal on tumepruun või hallikas, vahel peaaegu must ja väga paks koor, lehetipp on tömp või sageli isegi sisselõikega.

Sanglepa käbisid on kasutatud ravimina (väikeste tumepruunide käbide sees on peidus viljad, pähklid).

HARILIK VÕILILL (Taraxacum officinale):

Rahvasuus nimetatud ka piimarohi, piimaohakas, võismalilled, võikann ja põrundhaigerohi.

Võilillel on sulgjalt lõhestunud lehed, pikk seest õõnes õisikuvarb, jäme sügavale mulda tungiv juur ja kuldkollased suured korvõisikud.

Võilille noori keelõisi saab tarvitada ka salatina. Rohelistes lehtedes on palju vitamiine, nii C kui ka B vitamiine. Võilillesalat on hea “verepuhastusvahend”. Kõige enam kasutatakse ravimina võilille juurt. Need aitavad mitmete siseelundite haiguste vastu, kuid on head ka lihtsalt kõhukinnisuse kõrvaldamiseks ja söögiisu tõstmiseks. Õisikuvarred hoiavad meist eemal vereringeelundite haigused. Võililledest saab valmistada mett, mis on hea neeruhaigustele. Võilille piimamahl sobib mitmetest nahahaigustest vabanemiseks.

HARILIK MUSTIKAS (Vaccinum myrtillus):

Rahvasuus einsinikad, mustigud ja sinimarjad.

Mustika marjad on tumesinised või peaaegu mustad. Mustika viljad on ümmargused. Mustika võrsed on kolme-nelja esimeses aasta jooksul helerohelised ja teravalt kandilised.

Mustikatest tehakse moosi, mahla, kisselli või kompotti. Töödeldud marju kasutatakse ravimina. Nad aitavad vabaneda mitmetest seedehäiretest ja kõhulahtisusest. Ravimina kasutatakse mustikalehti, mis sisaldavad parkaineid.

HUMAL (Humulus lupulus):

Rahvasuus on ka kutsutud tappm makk, umalas, tapuväänik, viha, õllehumalad.

Humalad ronivad mööda puutüvesid kuni kuue, aga harva kuni kümne meetri kõrgusele. Vartel, leherootsudel ja õisikuraagudel on rohkesti konksutaolisi ogakesi. Viljadeks on humalal pähklid.

Humalakäbidel on rahustav ja valuvaigistav toime ja neid on kasutatud rahvameditsiinis. Humalakäbide keedist on kasutatud reumavalude vähendamiseks ja pea pesemiseks juuste väljalangemise korral.

HARILIK KUUSK (picea abies):

Rahvasuus kuus, kuusepuu, nõglapuu.

Kuusel on väga tihe võra. Kuused ei suuda elada liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas.

Kuuski kasutatakse tarbepuiduks. Vanematel aegadel tehti kuusepuidust krappe lehmadele kaela ka lokulaudu. Kuuse helerohelistes kasvudes, mis on meeldivalt hapukad, on palju C vitamiine.

HARILIK KADAKAS (Juniperus communis):

Rahvasuus kattai, kadajas, kadarik.

Kadaka okkad on kolmekaupa männases ja nende eluiga on neli aastat. Kadakas on kahekojaline taim.

Kadakas on eeterlikke õlisid ja suhkruid. Puul on meeldiv aroom ja kasulik toime suitsusaunas. Valades kadakaokstele keevat vett ja tekkivat auru sisse hingata, aitab see köha, nohu ja kopsuhaiguste vastu. Okastest, okstest ja merikäbidest saab valmistada raviomadustega õli. Okastega on tehtud vanniveest ravivett, mis aitab reuma ja liigesehaiguste korral. Kadakamarjad aitavad neeru-, põie-, soole-, ja maohädade korral, ka söögiisu tõstmiseks.

 

KASUTATUD KIRJANDUS:

1) http://sunsite.ee/taimed/okaspuu/kadakas.htm
2) http://sunsite.ee/taimed/okaspuu/kuusk.htm
3) http://sunsite.ee/taimed/oistaim/humal.htm
4) http://sunsite.ee/taimed/oistaim/mustikas.htm
5) http://sunsite.ee/taimed/oistaim/voilill.htm
6) http://sunsite.ee/taimed/oistaim/slepp.htm