Tartu Ülikool 19. sajandil

 

 

Ülikooli taasavamine 1802. a. oli Tartule pöördelise tähtsusega sündmuseks. Pidulik avamine toimus 21. aprillil. Loengutega alustati 1.mail. Ülikooli esimeseks rektoriks oli G.F.Parrot. Ülikoolis rajati 19. sajandi algul hästivarustatud füüsika kabinet, suurepärane observatoorium ja keemialaboratoorium, mis olid eelduseks täppisteaduste tõusule. Ülikoolis oli algul neli teaduskonda: filosoofia-, õigus-, arsti- ja usuteaduskond. 1850. a. moodustati filosoofiateaduskonna baasil matemaatika-, loodus- ja ajaloo-keeleteaduskond. Õpetöö toimus saksa keeles. 1803.a. loodi ülikooli juurde Õpetajate Instituut, kus hakati ette valmistama algkooliõpetajaid. Samal aastal loodi ülikoolis eesti keele lektori koht. Aastatel 1826-1828 töötas ülikooli juures Professorite Instituut, kuhu saadeti õppima andekamaid noori kõigist Venemaa ülikoolidest, et neist valmistada ette professoreid kõrgkoolide jaoks.

Koos kapitalismi arenemisega kasvas Vene riigis vajadus kõrgema haridusega kaadri järele. See kajastus ka Tartu ülikooli tegevuses 19. saj. teisel poolel. 1850. a. jaotati senine laiaprofiililine filosoofiateaduskond ajaloo-keeleteaduskonnaks ja füüsika-matemaatikateaduskonnaks. Endiselt tegutsesid arstiteaduskond, õigusteaduskond ja teoloogiateaduskond, mis valmistas ette pastoreid luteriusu kirikutele.

Ülikooli ja üliõpilaskonna kasv nõudis uute hoonete püstitamist. Peahoone oli kitsaks jäänud ja aastatel 1856-1859 ehitati peahoonele juurde kahekorruselised tiibhooned, mille vahele püstitati romaani stiilis ülikooli kirik. Üliõpilaste arv, mis 1850-ndatel aastatel kõikus 500-600 vahel, hakkas jõudsamalt kasvama 1870-ndail aastail, ületades 1880-ndate aastate algul 1200 piiri. Rõhuv enamus üliõpilasi pärines Läänemere kubermangudest (eelkõige Liivimaalt). Umbes ¼ oli tulnud Venemaalt. Paljud üliõpilased olid rahvuselt poolakad.

1889-1895.a. viidi Tartu ülikoolis läbi ülikoolireform. Saksa õppekeelega Universitas Dorpatensisest sai vene õppekeelega Universitas Jurjevensis.    

 

 

Kasutatud kirjandus:

Tartu ajalugu. Koostaja Raimo Pullat, lk. 134-135 ja lk. 165.Tallinn,

Kirjastus “Eesti Raamat” ,1980.