URMAS SISASK

Urmas Sisask on Eesti helilooja. Kuigi ta end ise heliloojaks ei pea, vaid pigem muusika "üleskirjutajaks".

 

Urmas Sisask sündis 9. septembril 1960. aastal Raplas. Tema kokkupuude muusikaga algas üsna noorelt, üheksaaastasena tegi ta esimese sõrmepuudutuse Lohusalu algkoolis, kaks aastat hiljem esines juba esimest korda avalikult. 1971. aasta tähistab ka teist väga olulist sündmust Sisaski elus, nimelt tegi ta esimest korda tutvust tähistaevaga – sellest sai üks tema suur kirg, mis on suurelt mõjutanud ka tema loomingut, tema teist kirge, muusikat. Järgnevatel aastatel ehitas ta ise endale 5. meetri kõrguse tähetorni, 13-aastaselt valmistas prilliklaasidest ise Galilei tüüpi teleskoobi, samal aastal käis ka esimest korda Tallinna tähetornis. 1974. aastal sai ta oma esimese heliloomingu tunni Anatoli Garšenki’lt, aasta hiljem valmis tema esimene tähismuusika pala "Kassiopeia". Ta oli siis vaid 14-aastane ning ta lõi selle ühel tähesajusel suveööl klaveril, mis toa remondi tõttu oli õue lageda taeva alla tõstetud. 1980. aastal lõpetas Urmas Sisask Tallinna Muusikakeskkooli, samal aastal valmis tema esimene suurvormis teos "Klaverikontsert". 21-aastaselt käis juba kontsertvälisreisil. 1985. lõpetas René Eespere kompositsiooniklassi Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Samal aastal valmis tema esimene sümfoonia ning Urmas Sisask kolis Jänedale.

ASTRONOOMIAHUVI JA SELLE SEOTUS LOOMINGUGA

ELULUGU
Nagu eelnevalt räägitud tekkis tõsine huvi astronoomia ja selle seostamise vastu muusikaga Urmas Sisaskil varakult. Jäneda lossitornis paikneb tema muusikatähetorn-planetaarium, kus on hilistel öötundidel valminud tähistaevast vaadeldes ning hiljem saalis klaveril muusikat üles kirjutades enamik tema teostest, suur osa tema heliloomingust. Tema loomingu tugisammas on Universumi klaviatuurist, kuhu ta saab mahutada kõik taevased tiirlemised-pöörlemised. 1994. a. sai valmis Jäneda muusika – tähetorn, mis on tänaseks võetud Eesti Kontserdi nimekirja.

 LOOMING

Sisaski looming on siiski lai, esindatud on mitmed ┼żanrid, ta on kirjutanud a capella koori-, kammer- ja orkestrimuusikat (valminud on isegi mõned teosed lastele). Suur osa tema loomingust on seotud just tähistaevaga, see kajastub juba tema esimestes suuremates teostes: "Tähistaeva tsükkel" klaverile, 1987; "Plejaadid" klaverile, 1989; "Linnutee galaktika" kahele klaverile, 1990; "Andromeeda galaktika" klaverile (kaheksale käele, 1991). Kuid ainult astronoomiat ei seota muusikaga, vaid Urmas Sisaski loomingus on olemas ka teine tahk, ta on kogunud palju populaarsust 24 vaimuliku laulu koondnimetusega "Gloria Patri" (1988). Ja koorilooming on see, mis Sisaskile on toonud palju rahvusvahelist kuulsust ja tuntust. See on lihtne ja siiras, hellitav helimaailm, mis justkui pärinekski (XX sajandi lõpukiirust arvestades) ühest teisest galaktikast. Segakoorilaulud: "Ave Maria", "Eesti vobla – forell", "Mõtelda on mõnus", "Jõulupalve", "Kui armsast Jõulupuu nüüd hiilgab", "Üle kodumäe"; poistekoorilaulud: "Kiitkem südamest Mariat"; poistekoorile ja solistile "Heliseb väljadel".

 

Sisask on öelnud, et tema jaoks on teose kirjutamine nagu lapsetegemine. Oma sõnul ei ole tal selleks vaja muud kui head tähtedeseisu ja inspiratsiooni. Ta on hoobelnud, kuidas ta vahel ei jõua sulepeaga oma peas hargnevatele ideedele järele. Kord, kui tal polnud ei paberit ega pliiatsit ja tal loomehoog peale tuli, haaranud ta tikuväävli ja sirgeldanud viinapudelisildile ühe teema, millest hiljem terve laulude tsükli jagu välja andnud. "Teos on nagu lapsetegemine, see käib kähku!" on ta hoobelnud.SEOTUS SUURE – JAANIGA

Juba mitu aastat on Suure- Jaanis korraldatud Kappide muusikapäevi, alati on üks nende peategelastest olnud ka Urmas Sisask. Ta on lubanud eelseisval suvel toimuvatele muusikapäevade jaoks valmis kirjutada uue teose.VIIMASEID TEOSEID

Juba viimase 5 aasta loomingus on näha Urmas Sisaski loomingus üsna suurt ┼żanride erinevust ja teemade mitmekesisust, samas on üheks meelisteemaks jäänud astronoomia.

1996

Kersti õhtulaul op. 59 klaverile

Aurora borealis (Põhjataeva virmalised) segakoorile

Hjakutake komeet mandoliiniorkestrile

Taevakuusnurk in memoriam Leo Normet. Kajakas ja vesi klaverile1997

Toonela lind - must toonekurg op. 61 - filmimuusika klaverile, kammeransamblile ja shamaanitrummile

Kuum ja külm op. 62 - sümbiootiline sümfoonia metsasarvele ja klaverile

Sümfoonia nr. 3 "Aegade hämarusest" op. 63 - sümfoonia aldile ja sümfooniaorkestrile

Kalevi tulek op. 64 lastekoorile ja shamaanitrummile1998

Perseiidid op. 65 – kontsert viiulile ja keelpilliorkestrile

RAM-i rongisõit op. 66 solistidele ja meeskoorile

Reekviem Eesti vabaduse eest langenute mälestuseks op. 67 tenorile, bassile, meeskoorile

Spiraalne sümfoonia op. 68 - klaveripalade tsükkel klaveriduole

Veere, päike - rahvalauluseade sopranile segakoorile ja shamaanitrummile1999

Hale Bopp'i komeet op. 69 flöödile ja kitarrile2001

Leoniidid op 78 - kontsert flöödile ja kammerorkestrile (In memoriam Lepo Sumera). 

KASUTATUD KIRJANDUS:


"Sakala", 14, detsember 2001
"Sakala", 19. detsember 2001
http://www.zzz.ee/edition49/composers/u_sisask/janeda.html 
1996. aastal avas Sisask muusika – tähetornis planetaariumi ja 1998. a. sai valmis ka torni tippu ehitatud observatoorium. Sinna hangiti ka teleskoop USA-st. Tähetornis on võimalik kuulata helilooja kontserte eelneval kokkuleppel.