2. klassi emakeele ainekava

Kuu Teemad Kommunikatiivsed oskused. Tegevused Soovitav kirjandus
S
E
P
T
E
M
B
E
R
Silp, silbitamine
Poolitamine

Häälikuühendid.

Lause piiritlemine. Jutumärgid pealkirjades.

Pööratakse tähelepanu liitsõnadele kui lugemisraskusi valmistavatele sõnadele tekstis ja nende õigekirjale liituvate sõnade piiril.

Kuulamine.

J. Rannap "Topi"
O
K
T
O
O
B
E
R
Kaashäälikud ja nende tähed
Lühike ja ülipikk kh
Lühike ja pikk  kh
Pikk ja ülipikk  kh
Lühike, pikk ja ülipikk  kh
Kaashäälikuühend
Kordavalt harjutatakse häälikuühendite leidmist ja lihthäälikute pikkuse määratlemist, tehakse kirjatehnilisi harjutusi.
Harjutatakse lugemistehnikat.
Harjutatakse häälikuühendi ja lihthääliku õigekirja.
I. Maran "Londiste, õige nimega Vant"
N
O
V
E
M
B
E
R
 

H sõna algul.
kellega? millega?
kellesse? millesse? kuhu?
Nimede õigekirjutus.

Arendatakse lugemisoskust, harjutatakse loetud teksti oma sõnadega edasiandmist, loetud teksti liigendamist ja teksti analüüsimist.
Tehakse keele ja väljendusoskuse harjutusi ja loovtöid.
J. Kaplinski "Jalgrataste talveuni"
D
E
T
S
E
M
B
E
R
k, p, t sõna alguses

k, p, t s-i kõrval

Silp. Silbitamine.

Eelnimetatule lisaks süvendatakse olustikulistes situatsioonides vestlemise, jutukese põhjal dialoogi koostamise ja dialoogi lugemise oskust.
Mängud(rütmiline liikumine jne).
Õpitakse kirjutama aadressi ja kujundama jõulukaarte.
R. Vaidlo "Kessu ja Tripp"
J
A
A
N
U
A
R
Koma kasutamine et, kuid ja aga ees

Omadussõnade kasutamine seoses küsimusega "Missugune ese on?".
Mõõtühikute lühendamine

Loetakse suures osas teabeteksti, sealt hangitud infot kasutatakse tekstiloomes, vaadeldakse ja harjutatakse koma kasutamist et ja kuid ees. Kordavalt harjutatakse omadussõnade kasutamist seoses küsimusega "Missugune ese on?". Vaatluse alla võetakse mõõtühikute (ka olmes kasutatavate) ja nende lühendite õigekiri, mida ka mõningal määral harjutatakse. A. Reinla "Pätu"
V
E
E
B
R
U
A
R
Sulghäälikute õigekiri ja sõnaalguline nõrk sulghäälik (g, b, d). Teeb-sõnad.

Koma kasutamine sest ees.
Tegusõna
-d, -te sõna lõpus

Harjutatakse kirjaliku tööjuhise mõistmist ja töötamist selle järgi. Harjutatakse laus- ja tekstiloomet, koma kasutamist (lisandus koma kasutamine sest ees), tutvutakse termini tegusõna tähendusega ja võetakse termin kasutusele. Harjutatakse tegusõna (mida teevad?) õigekirja koos (nimisõna mitmuse lõpu) -d õigekirja kordamisega. J. Rannap "Nublu"
M
Ä
R
T
S
Sk, sp, st õigekiri.
H sõna algul. Ühesilbilised sõnad(ma, sa, ta jne).

Nimisõna

Tähestik

Harjutatakse võõra teksti lugemist, teksti jaotamist osadeks, osadest olulise leidmist ja osade pealkirjastamist. Kirjutatakse lühitekste, jätkuvad tegusõnaga seotud vaatlused ja harjutused (vaadeldakse pöördelõppe olevikus ja lihtminevikus ning seotakse isikulised asesõnad tegusõnadega).
Tutvutakse termini nimisõna tähendusega ja võetakse termin kasutusele. Korratakse tähestikku ja tutvutakse tähestikulise järjekorra kasutamisega nimistutes (n. raamatukogus).
E.Janikovszki "Minuga juhtub alati midagi"


E. Raud "Karu maja"

A
P
R
I
L
L
i ja j-i õigekiri

Lause lõpumärk
(küsimärk)

Harjutatakse lugemist tegusõna pööret muutes ja aega vahetades. Korratakse olulisemaid õigekirjareegleid, sh. nimede kirjutamist, jätkuvad kava koostamise harjutused.
Luuletuste lugemine
A. Lindgren
"Pipi Pikksukk"
M
A
I
Materjali kordamine. A. Lindgren
"Väikevend ja Karlsson katuselt"
Õppesisu
Kommunikatiivsed oskused. Tegevused
- Lugema ja kirjutama õppimine. Õige hääldus kõnelemisel ja lugemisel. Häälega ja endamisi lugemine.
- Mängud, mis põhinevad suulisel kõnel ja kehakeelel; laulumängud, rütmiline liikumine, matkimis- ja lavastusmängud.
- Jutustatava ja etteloetava kuulamine. Raamatute lugemine ja vaatamine. Lastesaadete kuulamine, vaatamine. Elamuste ja kujutluste väljendamine käelises
tegevuses (joonistamine, meisterdamine), mängus ja sõnalises vormis.
- Suhtlemine argiolukorras: kauplus, tänav, kodu - kool, täiskasvanu - sõber, telefon, külaline. Läbielatust jutustamine.
-Jutustavate ja kirjeldavate tekstide lugemine, loetu üle arutlemine, selle kohta küsimuste esitamine. Luuletuste lugemine; tarbe- ja sõnamänguliste tekstide lugemine, dramatiseeringute lugemine ositi.
- Sündmusest kirjutamine; isiku, eseme kirjeldamine.
- Raamatute, lauamängude jm. mänguvahendite koostamine ühistööna; näituste, laualehtede ja seinalehtede koostamine.
- Lugemise ja kirjutamise kavastamine, eesmärgistamine, kavandamine, liigendamine.
- Kirjatehnika. Kirjatöö välimus.
- Tutvumine kooliraamatukoguga.
Keeleteadmised
- Häälik ja täht. Täis- ja kaashäälik. Tähestik. Häälikupikkuse ja kaashäälikuühendi märkimine.
- Asi, omadus ja tegevus sõnaga tähistatavana. Kes ja mis.
- Sõna, silp, liitsõna; poolitamine.
- Nimi: suur algustäht.
- Üks ja mitu.

Õpitulemused
- tunneb õpitud keelemõisteid;
- eristab juttu, luuletust, mõistatust, teadet, kirja;
- teab õppekirjanduse ja ettelugemise põhjal mõnd tähtsamat eesti ja väliskirjanikku; teab Eestis väljaantavaid lasteajakirju;
- loeb õpitud tekste sujuvalt ja selgelt;
- tuleb toime talle vajalike õppe- ja ilukirjanduse ning tarbetekstidega;
- loeb ja mõistab erinevaid tekste ja nende otstarvet;
on omandanud kirjatehnilise vilumuse;
- kontrollib oma teksti arusaadavust ja õigsust;
- jutustab arusaadavalt ja selgelt enesega juhtunust;
- kuulab tähelepanelikult eakohast teksti, saab sellest aru ja toimib vajaduse korral saadud sõnumi kohaselt;
- annab arusaadavalt edasi õppeteksti, kirjanduspala, pildiraamatu, filmi jms. sisu; oskab tekstidest välja tuua olulist;
- oskab käituda igapäevastes suhtlusolukordades nii koolis, kodus kui mujal (palumine, küsimine, keeldumine, selgitamine jms.);
- oskab loetu ja kuuldu kohta sõna võtta nii suuliselt kui ka kirjalikult (eakohases vormis lugemispäevik, märkmed vm. kirjatöö);
- kasutab raamatukogu.